Aga mitu päeva oli siis ka selline lugu, et tõusin hommikul üles või tulin õhtul koju ja toas oli konkreetselt gaasihais. Mitte nii, et tuba oleks paksult täis ja kohe hakkab õhku lendama. Vaid lihtsalt, et midagi immitseb kuskilt. Aga üldse selle haisu olemasolu oli piisavalt kahtlane, et ajendada mind asja edasi uurima.

Kaevusin siis vaheldumisi oma gaasipliidi ja Interneti sisse ja üritasin tuvastada, mis tehnoloogiaga üldse pliidid toimivad. Vanasti maal vanaema juures oli nii, et gaas lahti ja lihtsalt tikuga põlema ja oligi kogu tehnoloogia. Aga kortermajas on selline värk liiga prosta ja kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid süütamiseks.

Mina teadsin, et on olemas sädemega süütamine. Et keerad nuppu ja siis hakkavad mingid sädemed pragisema ja süütavad gaasi, mis välja tuleb. Aga tuleb välja, et lisaks sellele on olemas ka piloot-tulega (“pilot light”) süütamine. Piloot-tuli on hästi väike gaasileek, mis pliidis kogu aeg põleb. Ja kui keerata “gaas lahti,” et hakkame reaalselt midagi tegema, siis piloot-tuli lihtsalt süütab suurema tule. Mulle täiesti uued teadmised.

Nägingi siis oma pliidis, et mul on üks piloot-tuli kahe augu kohta, ehk kokku kaks pilooti. Ja parempoolne põles ilusti, aga vasakpoolne oli lihtsalt ära kustunud. Ja ilmselt sealt vasakpoolsest piloot-tulest lihtsalt immitseski vaikselt gaasi välja.

Nagu tarkvaras, nii ka gaasipliitide puhul on vea diagnoosimine ja tuvastamine 90% võitu. Ülejäänu, parandamine, on lihtsalt vormistamise küsimus. Ehk siis oleks selle piloodi pidanud lihtsalt tikuga põlema panema jälle ja asi tahe. Aga kuna selgus, et mul pole kodus tikke ega muud süüteseadet, siis jäi see tänaseks.

Vaheepisoodina läksin siis peale tööd kesklinnas tikke otsima. New Yorgis on universaalsed kohad apteegid, kust leiab kõike, alates pudeliveest, suitsust, õllest ja kiirsöögist kuni pabertaldrikuteni. Sekka muidugi ka pisut ravimeid. Mõtlesin, et kui kuskilt üldse tikke saab, siis sealt. Aga võta näpust, tikke neil polnud. Ja ei olnud ka mingis K-Martis, suures säästumarketi tüüpi poes.

Olin siis keset linna ja mõtlesin, tohoo tonti, kuhu me oleme välja jõudnud. New Yorgis tipptunnil kesklinnas leiab küll kõike muud, aga tikke pole võimalik saada???? Aga lõpuks siiski ühest suvalisest ajaleheputkast anti.

Kodus tundus, et gaasilõhna eriti pole, kuigi mul on muidugi praegu õudne nohu ja nagunii lõhna ei tunne. Aga õhutasin natuke tuba, koristasin pliidi ära ja mõtlesin, et proovime siiski. Ja läks õnnelikult, piloot-tuli võttis tuld ja nüüd töötavad pliidil jälle kõik neli auku.

Taustast. stackoverflow.com on programmeerijate foorum, mis avati 2008. aastal. Selle autorid ehitasid selle, sest neile tundus, et kõik senised foorumid on nõmedad (mida ma võin ka kinnitada). Polnud head lahendust, kuhu kõik tulla ja omavahel mõistlikult rääkida saaks, ilma et mingid reklaamid neile näkku karjuks või liides ebamugav oleks. Stackoverflow on saanud foorumina tehnoloogide seas väga populaarseks ja sel aastal tehti selle foorumi tarkvara StackExchange nime all kõigile kättesaadavaks. Näiteks on ka Eestis sama tarkvara peale hiljuti püsti pandud pinu.ee. Aga foorumi teema ei pea ju ainult tarkvaraga seotud olema, vt nt moms4mom (kui roosa/lilla välja jätta, siis on nende värvikujundus natuke osale.ee moodi).

Ja tulles osale.ee juurde, siis vaatasin, et seal on kolm olulist osa: “ideed”, “konsultatsioonid” ja “seadused”. See viimane on otsingumootor, mis skoobist väljas, seega räägiks ideedest ja konsultatsioonidest. Ja miks ma arvasin, et StackExchange oleks ehk huvitav lahendus: sisuliselt on osale.ee ju foorum, kus head ideed peaksid pinnale jääma. Lihtsalt idee võib algatada “igaüks rahva seast” (ideed) või volitatud isik (konsultatsioonid). Aga ideaalis võiks ju nende mõtete ümber tekkida kogukond, miks mitte seal omad liidrid, toimub samamoodi üles ja alla hääletamine jne.

On paar osale.ee omadust, mida StackExchange platvormiga ei saa realiseerida, nt teemade sulgemine teatud aja möödudes. Aga selliseid “ärireegleid” saab ka käsitsi jälgida, kui see oluline on.

Siin on väike ekraanipiltide valik osale.ee-st, stackoverflowst ja pinu.ee-st.

Osale.ee puhul on palju ebaolulisi detaile, mille üle norida võiks, nt sisule on väga vähe kasulikku pinda pühendatud, väga palju navigatsiooni (miks nt on ideed ja nende kommentaarid eraldi tabidel ja ma ei näe neid koos) jne. Aga detailidest olulisem on üldine tunne (ingl k “gist”), mis neid saite kõrvuti vaadates tekib. Ma ei saa midagi parata, et osale.ee jätab tuima mulje. Seevastu Stackoverflow-s ja pinus “elu käib.” Tekivad ja kaovad uued teemad, omavahel rääkides on kohe aru saada, kes on kes. Osale.ee-s näiteks pole profiilide osa üldse esile toodud. Stackoverflow-s on igaühel alati profiililehekülg, mida teised näevad, ka siis, kui inimene pole viitsinud midagi enda kohta kirjutada, siis on lihtsalt natuke tühjem.

Stackoverflow asutajatelt küsiti, mis on hea kogukonna suurus. Nad vastasid, et asi läks mürinal käima, kui jõuti 1000 kasutajani. Eesti mastaabis oleks see ju täiesti saavutatav mõistlik arv. Aga siis peab toetav kasutajakogemus natuke äkilisem olema kui praegune osale.ee.

Ma ei usu, et StackExchange oleks 1:1 osale.ee eesmärkide jaoks üle võetav, kuigi mööndustega pole see ka välistatud. Pigem on see mõeldud provokatsioonina ja mõtlema ärgitamisena, et kasutajakogemust õiges suunas nügida.

Kas Tallinn peaks liituma naabervaldadega?
Jah
Ei
Ei soovi vastata

New Yorgi ümber on palju “eeslinnu”, nt Nassau County Long Islandil, ja Westchester County põhja pool, samuti New Jersey osariik, kust mitmed inimesed rongiga linnas tööl käivad. Suuremad ühinemised toimusid NYCis ära 19. sajandi lõpus, kui viis linnaosa (Manhattan, Queens, Bronx, Brooklyn, Staten Island) järjest üheks linnaks ühendati. Praegu ei ole mingit tõmblemist märgata. Seega “ei”.

Mida tuleks võtta ette linnaosadega?
Linnaosavalitsused ja/või halduskogud peaks võimu juurde saama
Samaks jätta
Tuleks muuta apoliitilisteks asutusteks
Ei soovi vastata

New Yorgis on viis linnaosa, ja rahvastikult annavad kõik eraldi kogu Tallinna mõõdu välja, mõni on lausa mitu Eestit. Samas on ainult üks valitav kogu, keskne linnavolikogu. Linnaosades on küll hulk asutusi ja näiteks kohtusüsteem on kohalikul tasemel korraldatud, aga midagi valitavat ei ole. Seega “tuleks muuta apoliitilisteks asutusteks”.

Milliseid meediakanaleid peaks linn omama?
Ainult koduleht
Linnal peaks olema oma ajaleht
Igal linnaosal peaks olema oma ajaleht
Lisaks lehtedele vajab linn oma TVd
Ei soovi vastata

Mingeid linnaosa ajalehti ei ole märganud. On küll televisioon, aga ma ei ole seda kunagi vaadanud. Lisaks on olemas kohalik erameedia. Aga kuna “ainult TV” varianti ei ole, siis jätame hoopis “ainult koduleht”.

Millist abi vajavad töötud linnalt enim?
Sotsiaalseid töökohti
Soodustusi ühistranspordis ja mujal
Toidu- ja kütteabi (kartulid, küttepuud jne)
Töötute abistamine pole linna rida
Ei soovi vastata

Ei ole mingeid erilisi töötutele suunatud abiprogramme märganud, töötud on rohkem osariigi ja föderaalvalitsuse rida. Kodulehel mingeid programme siiski pakutakse, aga ei viitsinud pulkadeni süveneda. Aga Euroopaga võrreldes võib küll öelda, et “töötute abistamine pole linna rida”, abi on siiski üsna tagasihoidlik.

Mis takistab enim ühistranspordi laiemat kasutamist?
Ühistransport ei vii, kuhu vaja
Ühistransport on liiga aeglane
Ühistransport käib liiga harva
Haisvad või muidu ebameeldivad kaasreisijad
Ei soovi vastata

Erinevalt enamikust USA-st on New Yorgis väga hea transport. Patuga pooleks ütleks, et parem kui Tallinnas. Kuigi haisvad või muidu ebameeldivaid kaasreisijad on täiesti olemas, on suurim erinevus see, et enamik inimestest kasutab seda iga päev. Tallinnas on auto ikka popp. Tahaks kõik kolm esimest punkti valida, aga ütleme siis, et “ühistransport on liiga aeglane”, New Yorgis saab geograafiliselt kordades pikema maa metrooga katta kiiremini kui Tallinnas bussiga.

Milline peaks olema Tallinna elamupoliitika?
Valglinnastumist soosiv
Linna tuleb rohkem korrusmaju ehitada
Ei soovi vastata

New Yorgis on suund sellele, et on küll palju vanu ja uusi korterelamuid, aga samas ka hinnad pidevalt tõusevad ja on neid, kes ei jõua maksta. Neid trügitakse linnast välja ja käib tihe elamusuunaline kinnisvaraarendus naabermaakondades. Seega “valglinnastumist soosiv”. Tallinn tervikuna on vist juba päris täis ehitatud.

Mida peate esmaseks abinõuks küttearvete vähendamisel?
Linna toetust kortermajade soojustamisele
Tallinna Kütte monopoli lõpetamist
Soojatorude väljavahetamise toetamist
Otsedotatsioone linnaeelarvest
Ei soovi vastata

Ei oska öelda. ConEd on kohalik energiamonopol, mille lõpetamisest pole lõhnagi. Linn ei toeta eriti ka renoveerimist, v.a munitsipaalpindadel. Valime siis, et “otsedotatsioone linnaeelarvest”, viitega munitsipaalpindadele, kus vaesem rahvas saab soodsalt elada.

Milline suurprojekt tuleks esimesena lõpetada
Põhjaväil
Ülemiste viadukt
Kiirtramm
Linnateater
Kõik linnatänavad korda
Uus raekoda
Ei soovi vastata

New York on teid üsna täis ja mingeid erilisi väilasid siin ei ehitata. Kultuuriasutusi (raamatukogusid jne) siiski kõpitsetakse, aga samas on käsil mitu väga kapitaalset ühistranspordi projekti. Ütleme samas valguses, et “kiirtramm”.

Mis aitaks kõige paremini edendada linnakodaniku tervist?
Rohkem rohealasid
Õhusaaste vähendamine
Rohkem spordikomplekse
Rohkem rattateid
Ei soovi vastata

Siin on päris palju parke. Õhusaastet vähendatakse nt hübriidsõidukitest taksodega. Spordikomplekse ja rattateid pisut on, aga mitte eriti, spordikompleksid on pigem eraomanduses. Aga mõtleme siis ka vaimsele tervisele ja ütleme, et “rohkem rohealasid”, mulle nad siin meeldivad.

Kellele tuleks veel tagada tasuta sõidu õigus ühistranspordis?
Kõigile kooliõpilastele
Toimetulekuraskustes perede liikmetele (näiteks töötute vanemate lastele)
Kõigile pensionäridele
Praegune kord on ammendav
Tasuta sõidu õigust tuleks vähendada
Ei soovi vastata

Mingeid erilisi soodustusi siin pole. Pensionäridele kindlasti mitte. Seega “tuleks vähendada”.

Kas linnaelu olulistes küsimustes tuleks korraldada rahvahääletusi?
Jah, Tallinn vajab rohkem demokraatiat
Piisab praegu korraldatavatest rahvaküsitlustest
Ei, see on populism
Ei soovi vastata

Ei tegeleta siin sellise tsirkusega. Ka küsitlusi pole märganud. “Ei, see on populism.” (Ma pole selles päriselt veendunud, kas idee ise on populism, aga praeguse Tallinna linnavalitsuse kätes küll.)

Kas asjaajamine kohalikul tasandil peaks olema Eestis võimalik ka muus keeles peale eesti keele?
Jah, vene keeles
Jah, inglise ja/või vene keeles
Ei
Ei soovi vastata

Siin on metsikult immigrante, peamiselt hispaaniakeelseid, ja asjaajamine linnaga on dubleeritud. Olen märganud ka korea, vene, hiina jm keelseid silte. Inimestele tullakse vastu. “Jah, inglise ja/või vene keeles.”

Kui tuleb olude sunnil valida, siis kumma ohvri teeksite?
Loobuks eurole üleminekust
Kärbiks pensione
Ei soovi vastata

Oot oot, ma mõtlesin, et see küsitlus on Tallinna kohta? Sujuvalt mindi üle riiklikele teemadele? Aga lülitame siis samamoodi ümber USA föderaalpoliitikale. Vaadates USA eelarve defitsiiti, tundub, et igasugu kriteeriumid on neil täitsa ükskõik ja laristavad nagu kulub. Seega “loobuks eurole üleminekust.” USA ei kvalifitseeruks euroks ühestki otsast

Kas Eesti peaks võõrtööjõudu riiki lubama?
Jah, igal juhul
Jah, kuid vaid spetsiifiliste oskustega spetsialiste
Jah, kuid kvootide alusel
Ei
Ei soovi vastata

USA poliitika on “jah, kuid vaid spetsiifiliste oskustega spetsialiste.” Ja neidki ainult näpuotsaga, aga siiski on see variant kõige täpsemini praegusega sobiv.

Mida teha alkoholi- ja tubakatarbimise piiramiseks?
Tõsta aktsiisi
Keelata reklaam
Piirata müügivõimalusi
Rohkem selgitustööd nende kahjulikkuse kohta
Riik peaks rohkem toetama loobumisnõustamist
Tarbimist ei tuleks senisest rohkem piirata
Ei soovi vastata

Igasugu alkohol ja tubakas on siin osariikide küsimus. Suitsu saab iga nurga pealt, alkoholi jaoks on eraldi viinapoed. Pennsylvanias nt pidi ka õlut eraldi poest ostma, New Yorgis saab õlut supermarketist, aga veini ja muud kallimat eraldi poest. Paneme siiski “piirata müügivõimalusi”, Eestis on need kaubad laiemalt kättesaadaval.

Mis peaks olema riigieelarvest raha eraldamisel nende hulgast esimene eelistus?
Sisejulgeolek (politsei, päästeamet)
Tervishoid
Haridus ja teadus
Lapsed ja noored pered
Pensionid
Ei soovi vastata

Lapsed ja pensionid jäävad välja, neid siin eriti ei toetata. Tervishoiukulud on metsikud, aga enamik läheb administratiivile. Huvitav, et pole välisjulgeolekut, USA kaitsekulud on 4% GDP-st. Kuskilt on kõrva jäänud, et haridusele ja teadusele kulub USA-s 4% GDP-st, rohkem kui Eestis. Paneme siis “haridus ja teadus”.

Mis peaks olema energeetika arenduses Eesti prioriteet?
Põlevkivienergia
Tuule- ja/või päikeseenergia
Ainult taastuvenergia
Tuumaenergia
Erinevaid energialiike tuleks paralleelselt arendada
Ei soovi vastata

Arendavad siin rohelist energiat, aga ehitavad ka kivisöe- ja tuumajaamu. Naftat põletavad niikuinii. Seega “tuleb paralleelselt arendada”.

Kas pensioniiga tuleks tõsta?
Jah
Ei
Ei soovi vastata

USA pensioniiga on 65 aastat. “Jah”

Mis kellaajal peaks tohtima alkoholi müüa?
Kella 10-22 (nagu praegu)
Kella 8-20 (nagu Tallinnas varem)
Kella 08-02
Ööpäevaringselt
Ei soovi vastata

Käisime tiiruga riiklike küsimuste juures ära ja jõudsime kohaliku elu juurde tagasi. Nagu öeldud, siis alkohol on kohalik küsimus. Pennsylvanias õpetati igasugune müük kell 9 õhtul ja vist lausa ainult tööpäevadel (või ka laupäeval), pühapäeval oli viinapood kinni ja pühi suu õllest puhtaks. New Yorgis on poed kaua lahti. Leidsin osariigi dokumendi, mis neid aegu reguleerib, aga New Yorgi linna seal pole. Aga kõhutunde järgi ütlen, et õigeim variant on “kella 08-02”.

Ja tulemus…

Mine siis võta kinni.