ETV24 avas kommentaaride võimaluse. Tahaks küsida, et milleks ometi? Siiani oli see ainus soliidne eestikeelne veebikeskkond, kus sai ilma kommentaarideta rahulikult uudiseid lugeda. Võib vaadata asjale ka niipidi, et mina maksan oma makse selleks, et saada läbuvaba keskkonda. Suvalised kommentaarid paraku on alati rohkem läbu kui toimetatud tekst. Ei taha.

Ülikooliga on mul selline huvitav lugu, et täna olid mul viimased “tavalised” loengud. See nädal ongi siin üldse viimane loengute nädal. Järgmisel nädalal hakkab ametlik eksamisess, mis kestab poole ülejärgmise nädalani. Aga eksameid mul kevadel ei olegi, kuna kõik kursused on projektipõhised. Eksamite asemel tuleb hoopis ette valmistada ja esitada hulk presentatsioone, projekte ja raporteid. Ma pole siia koolitöö sisust eriti kirjutada jõudnud, aga kevadel olen päris palju asju teinud. Panen siia kirja, et endal meelest ära ei läheks ja mingi aja jooksul jõuavad nad ka tehtud tööde lehele.

• HCI project
  • koostöö hambaarstidega jätkub. Viimastel nädalatel oleme kõvasti andmeid analüüsinud, sest suvel peame eelmise semestri töö põhjal mingi mõistliku süsteemi välja töötama. Veel ei tea, mis see on.
• Usable Privacy and Security
  • palju põnevat lugemist siit raamatust. On ka miski kursuseprojekt, aga see pole väga huvitav.
• Gadgets, Sensors, Activity Recognition
  • esimene projekt oli LED-tekstigeneraator. See ei hakanud mul lõpuks küll korralikult tööle, sest ühe lüliti teostus, mis peaks ära tundma, kui teda kallutatakse, oli suht täbar. Aga teine projekt, EdgeWave oli huvitavam. On välja mõeldud EdgeWrite tähestik, mis võimaldab tähti sisestada lihtsate horisontaal-, vertikaal- ja diagonaaljoonte abil. Ma ehitasin vidina, mis laseb sama asja teha käega õhus vehkides, nimelt kasutab ta 3D-kiirendusmõõturit kasutaja käevehkimise tuvastamiseks.
• Basic Interaction Design
  • üks projekt, Caffeinator, on juba veebis väljas. SeeMoney ja LiveAlbum tulevad ka varsti.

Hei, mul on natuke abi vaja. Kui saad inglise keelest aru, siis mine palun siia lingile ja täida see küsimustik ära. Peaks võtma 15-20 minutit aega. Kõigi osalejate vahel loosime välja kolm Amazoni $50 kinkekaarti. Aitäh

Allpool on meie ametlik kutse.

“Carnegie Mellon University researchers are conducting a web-based survey about online communication habits. If you complete this survey, you could win one of three $50 Amazon.com gift certificates! Odds of winning depend on the number of entrants, but are guaranteed 1:500 or better. The study takes 15-20 minutes.

To participate in the survey, go to: http://tinyurl.com/4gju65

Thank you for your help.

Mul on maru hea meel, et mul sel nädalal nii kiire on

Nimelt eelmisel nädalal kirjutasin väikese blogipostituse uue hansa.ee teemal, kus ma oma koolitööd kasutades näitasin, et maksekorralduseni jõudmine on uues hansa.ee veebis vähemalt sama hea või pigem parem kui vanas. Pets “tehnokratt” Marvet korjas teema üles ja rääkis uuest Hansa veebist ka eelmise nädala (19.04) Tehnokratis.

Ja kolmapäeval (23.04) oli siis miski Internetiturunduse seminar, kus ta võttis teemaks käsitleda tallinn.ee kasutatavust mitme nurga alt, muuhulgas ka objektiivne mõõtmine minu viidatud CogTooli abil. Vaata altpoolt videot, CogTooli teemaga seonduv jutt algab umbes 31:00 kandis. Ja nagu Pets ütleb kokkuvõtteks 37:28 kandis, siis kasutatavus on mõõdetav, mitte “intellektuaalselt huvitav”. Tahaks lausa hõisata, et “jah, see oligi mu eesmärk, ja hea, et keegi sellest aru sai ja võttis vaevaks iseseisvalt teema üle kontrollida!”

Nagu Pets ütleb, siis mul on sel nädalal sigakiire. Sestap võttis ta kätte ja õppis vastava metoodika veebis olevate juhendite abil ise ära, ja see näitab, et karm kasutajamugavuse-alane teadus on suudetud ka “tavalisele tehnikahuvilisele” piisavalt kättesaadavaks teha ja selleks ei pea tingimata pikki ülikoolikursuseid läbima.

Mul on eriti hea meel selle üle, et Pets võttis vaevaks tulemuse käsitsi stopperiga üle mõõta ja tulemus langes enam-vähem mõistliku vea piires kokku sellega, mida CogTool ennustas. Ehk siis tõepoolest ja veelkord, kasutatavus on mõõdetav.

Nagu ma Hansa postituse lõpus ütlesin, siis efektiivsus on siiski vaid üks kasutatavuse dimensioonidest. Aga kui tallinn.ee puhul tuleb välja, et uus veeb on sama ülesande täitmiseks kaks korda aeglasem kui vana, siis ei aita ükski muu dimensioon ja tuleb nentida, et arendus on selle konkreetse ülesande kontekstis tehtud puudulikult.

Eestist peetakse jätkuvalt võsariigiks, kust iTunesiga ametlikult raha eest veebis muusikat osta ei saa. Hiljuti oli küll uudis, et iTunes tuleb “kunagi” Leetu ja seejärel ehk ka mujale Baltikumi. Aga hunt seda teab, millal see juhtub.

Selle asemel või kõrval aga julgen soovitada kasutada hoopis Amazoni MP3-poodi, millel paistab iTunesiga võrreldes oluliselt vähem piiranguid olevat, samas kui hind, kvaliteet ja valik on sarnased. Mine lihtsalt Amazon.com, vali otsingukastis, et soovid otsida “MP3 Downloads” hulgast, ja ongi olemas. Maksad sealsamas onlainis ära ja saad oma MP3 kätte.

Ise olen tihti teinud viimasel ajal nii, et kuna Amazoni kataloog pole just suurem asi, siis otsin iTunesist välja, mida tahan, ja lähen ostan ikkagi Amazonist. Seda sellepärast, et Amazonis on failivorming ilma DRM-ita MP3, mis tähendab näiteks, et see fail on ka mujal projektides (nt videotes) kasutatav, samas kui iTunesist ostetud DRM-iga muusika on lukustatud ainult iTunesi ja iPodi sisse.

Kui täna juba selline blogimise päev on, siis kirjutan siia ka ühe rahvavalgustusliku postituse. See on väike näide, mida ma siin koolis õpin ja kuidas on üks võimalus kasutajamugavust objektiivselt analüüsida. Ja teen seda kõigile arusaadava näite najal.

Nimelt pani Hansapank mõned päevad tagasi välja uue netipanga. Paralleelselt jäi aga ka vana üles. See on suurepärane võimalus võrdlevaks analüüsiks.

Üks kriteerium netipanga puhul on, kui kiiresti ja mugavalt on võimalik juurde pääseda sageli kasutatavatele funktsioonidele. Nende puhul jätab inimene tihti meelde, kuhu, miks ja mida klikkida, ja ei pea iga kord vaevama oma pead süsteemi kasutama õppimisega.

Selliste süsteemide analüüsiks kasutatakse meetodit nimega Keystroke-Level Model. Tegu on suhteliselt ränga teadusega, mida ma siin ei hakka ümber kirjutama. Kui tahate, lugege wikipediast lähemalt või küsige, mis teadusartikleid peaks lugema, ma võin anda aga lühidalt kokku võttes võimaldab KLM analüüsida, et kui meil on mingi konkreetne arvutisüsteem (näiteks veebisait) ja inimene tahab seal jõuda konkreetse eesmärgini konkreetsete sammude kaudu, et kui kaua selleks aega kulub. See mudel võtab arvesse kognitiivseid protsesse, mis inimese peas näiteks ekraanil teksti nägemiseks toimuvad, ja käe liikumist hiire ja klaviatuuri vahel ning muid CPM parameetreid (C = Cognitive, P = Perceptual, M = Motor).

Kõlab suht keeruliselt ja vanasti oli KLM teostamine suhteliselt keeruline. Selleks pidi olema tõsine teadusekspert ja Excelis sadu ridu psühholoogilisi parameetereid liitma ja lahutama. Aga nüüd on olemas tööriistad, näiteks CogTool, mis võimaldavad KLM-mudeleid suhteliselt lihtsalt teha ja analüüsida.

Mul oli täna tuju lihtsalt teha üks KLM, et meelde tuletada, kuidas see käis ja niisiis püstitasin järgmise küsimuse: “Kas Hansa uues netipangas on Macil Safarit kasutades sisselogimata olekust ID-kaardiga sisse logides siseriiklike maksete vormini jõudmine kiirem kui vanas?” Lühidalt kokku võttes võib öelda, et jah, on, ja täpsemalt öeldes parimal juhul kuni 21% kiirem — uues 14.958 sekundit ja vanas 18.994 sekundit Ekraanipilt näeb välja selline:

Lühidalt öeldes on veergudes kolm kujundust: vana, uus esmakordses vaates, ja uus juhul, kui oled juba korra ID-kaardiga sisse loginud. Viimasel juhul jäetakse meelde, et eelistad ID-kaarti, ja see säästab ühe kliki. Ja uute kujunduste puhul on kaks varianti, sest igapäevapanganduse lehelt saab jõuda maksete leheni nii vasakut menüüd kui paremat otseteed kasutades. Aga nagu näha, siis suurt ajavahet neil pole.

Loe edasi, et näha, kuidas selle värgi tegemine CogToolis välja näeb.

Loe edasi: “"Kas Hansa uus netipank on parem kui vana" kasutajamugavuse vaatenurgast”

Pole siia mitu kuud midagi kirjutanud. Ehk juba mõeldakse, et kas on minuga midagi juhtunud, ameeriklased äkki nahka pistnud. Ei ole lihtsalt ka sel kevadel käib koolis tihe tihe töö, ja sel kevadel olen ka mitu korda konverentsidel ja puhkusel Euroopas käinud, mis tähendab, et koolitöö tuleb kiiremini ära teha ja blogisse aega ei jää.

Aga sel nädalavahetusel on siin Carnegie Mellonis hoopis kevadkarneval, mis on midagi kevadpäevade ja volbri vahepealset. Ilm on siin ka väga ilus ja sobib hästi, täna on näiteks 25C sooja. Ja karneval seisneb selles, et on miski väiksem lõbustuspark avatud, õhtuti toimuvad kontserdid ja päeval veed muud üritused. Näiteks täna ja homme on kummaliste sõidukite ralli, midagi sarnast nagu Tartus kevadpäevadel (või sügis…?), ainult selle vahega, et sõidukid sõidavad ringrajal ja mäest üles neid lükatakse ja alla siis sõidavad ise.

Aga tehnoloogiaülikoolile kohaselt toimub siin ka robotite ralli, mida ma täna vaatamas käisin. Idee on siis selles, et maha on joonistatud üks joon, mida mööda robotid sõitma peavad, ja selle käigus ka väravaid läbima. Ja mõnes kohas joon hargneb kaheks ja robot peab suutma õige tee valida.

Üritusel oli kohal maskott, punane robot, kes teise kummalise tegelase, šoti seelikus mõõgamehega sõdis, aga lõpuks nad leppisid ikka ära ja siis punane robot käis edasi lapsi hirmutamas.

Siin siis mõned rajal olnud robotid ja tiimid, kes neid ehitasid.

Ja teisipäeval on valimised, kus Pennsylvanias valivad parteid endale presidendikandidaate. Need peaks olema üsna otsustavad. Vabariiklaste seas on vist asi selge, aga demokraatidel veel mitte.

Tähistasin enda juures EV 90. sünnipäeva.

Tuli ~15 koolikaaslast, mis on ju täitsa OK tulemus. Korraldasin kinoõhtu — vaatasime “Nimed marmortahvlil” ja Star Wrecki.

Vahepeal pole muud mõistlikku bloginud, sest ootan, et saabub üks kahest — koolituse üledoos või kevadine koolivaheaeg (6. märtsil ehk vähem kui kahe nädala pärast).

Käisin täna kohalikus Apple’i poes MacBook Airi näppimas. Mul on selles mõttes õnnelik olukord, et Apple’i pood on umbes poolel teel koolist koju jalutades ja no mis ma oskan öelda, väga lahe aparaat on. Endale ei osta, kuna mul on võimsamat arvutit vaja, aga kellel raha jätkub ja tahaks lihtsalt väikest head arvutit, sellele soovitan küll. Inglise keeles kirjutan pikemalt.

Täna on kaks lugu.

Esimene lugu räägib meie “vidinate” ehitamise kursusest, kus asi jõudis eelmisel nädalal lõpuks nii kaugele, et saime oma komponendid kätte ja sai hakata vidinaid kokku tinutama. Eelmise laupäeva õhtu veetsingi siis elektroonikalaboris tinutades, kaaslasteks üle linna tuntud peoloomad Jootekolb, LED, Takisti ja Kondensaator. Peotäiest komponentidest komponeerisin siis sellise aparaadi kokku, nagu all piltidelt näha. See pole küll minu oma, aga minu oma näeb samasugune välja. Juhendit ja lähemat infot saab siit saidilt lugeda.

Umbes poole jootmise peal tuli juhendis koht, kus tuli kogu kupatusele patarei külge ühendada ja vaadata, kas tuluke läheb põlema. Oi mul oli hea meel, kui läks kui ma viimati midagi kokku tinutasin, oli rohkem kui kümme aastat tagasi põhi- või keskkoolis. Aga mulle on alati meeldinud igasugu vidinaid ehitada ja nüüd siis istusingi vabatahtlikult laupäeva õhtul seal laboris. Pole välistatud, et kui asjad oleks elus teisiti läinud, oleksin praegu ehk hoopis elektroonikainsener. Aga nüüd saan selle värgiga kooli käigus tegeleda.

Loe edasi: “Takistid, LED-id ja mäe otsas olevad hambaarstid”

const int ledPin1 = 13;                // LED connected to digital pin 13
const int ledPin2 = 12;


void setup()                    // run once, when the sketch starts
{
  pinMode(ledPin1, OUTPUT);      // sets the digital pin as output
  pinMode(ledPin2, OUTPUT);
}

void loop()                     // run over and over again
{
  digitalWrite(ledPin1, HIGH);   // sets the LED on
  digitalWrite(ledPin2, LOW);
  delay(500);                  // waits for 500ms
  digitalWrite(ledPin1, LOW);    // sets the LED off
  digitalWrite(ledPin2, HIGH);
  delay(250);                  // waits for 250ms 

}