Internetifirma VeriSign on lolliks läinud. Nad on .COM ja .NET domeenide ülemise taseme haldajad ja kehtestasid hiljuti süsteemi, millega olematu .COM-domeeni kohta ei vastata mitte “domain not found”, vaid suunatakse Sind edasi VeriSigni enda saidile. Minu ja paljude teiste natuke kõrgema IQ-ga netikasutajate arvates on see väga halb idee. Pole VeriSigni asi mind edasi suunata, seda peaks tegema ikkagi kohalikud teenusepakkujad ja kasvõi kohalik soft, aga mitte VeriSigni enda soft.

Tahaks teile kirjutada sellisest artistist nagu Aisth. Põhifiguur on seal “Jugi” Kaartinen, kes omal ajal oli demogrupis Complex tegija ja kelle kaheksa aasta tagune “Onwards” on praegu mu playlistis esikohal :). Hea demoklassika. Õigemini see XM on küll asja remake, aga see ei muuda asjaolu, et tegu on tollest ajast pärineva ülihea demosoundtrackiga, mida kannatab ka iseseisvalt kuulata (nagu ka nt “2nd reality” Purple Motioni tehtu, uuemast ajast “fr08 .the.product” heliriba, TaaT-i “Kuolemanriemuvoitto”, Stravaganza “Back home” jms). Ja Jugi on nüüd kunagi koos kellegi Alison Doolittle’iga moodustanud projekti Aisth, kelle “Pearls” võitis selle aasta Assembly 03 vokaalmusacompo. Tuleb tunnistada, et Jugi demostyle-kama meeldib mulle rohkem kui see heleda tütarlapsehäälega värk, aga tsekkimist väärt igaljuhul.

Vaatasin sellenimelist kodumaist seebikat natuke millegipärast. Lihtsalt juhtusin ühele osale peale. Muidu pole sellest midagi rääkida, aga huvitav oli asjaolu, et üks kaasa lööv tütarlaps nägi välja täpipealt nagu Cameron Diaz. Aga ise oli muidugi eestlane.

Ma ei kirjutanud siia midagi tükk aega. Olin Barcelonas nädal aega. Tuleb tunnistada, et sattusin sinna väga heal ajal, sest tegu ju euromöllu haripunktiga Eestis. Seega oli väga tervistav kogemus. Ja üleüldse ei lugenud ma seal ühtegi Eesti uudist, nii et olen nädal aega omamoodi audis olnud. Mõned tähelepanekud.
* Barcelona liiklus on omapärane. Kõik on kuulnud hirmulugusid, kuidas seal kõik omavahel sõimavad ja tuututavad. Ja tõepoolest, sagimist oli päris palju ja taksoga sõites ikka iga paari sammu tagant lasi juht signaali ja sõimas hispaania (katalaani?) keeles. Samas värk nagu toimis - kõik sujus, õnnetusi ei olnud, kuigi praktiliselt igal autol oli siin-seal mõlk küljes. Huvitav on veel teede konstruktsioon - suurematel magistraalidel on samas suunas kolm eri teed, igaühel paar-kolm sõidurada ja kõik haljasribaga eraldatud. Ja igaüks neist keerab lõpuks kuhugi eri suunda. Aga kokkuvõttes tundus see kõik kuidagi väga loogiline.
* Internetiga on sealmaal halvasti. Mingid netikohvikud on, kus saab veebis surfata, aga näiteks WiFi-st ei maksa unistada. Ja kui üritad hotellis minna business centerisse jutuga, et tahaks seal surfamiseks oleva tasulise arvuti küljest juhet korraks endale saada, siis ära parem ürita.
* … samas Frankfurti lennujaamas tasuta WiFi täitsa toimib. Mitte küll igal pool, aga on teatud spetskohad, kus laes suur silt “WLAN Area” ripub. Otsi lisainfi.
* Montonil läheb Hispaanias raskeks - Placa Catalunya ühe nurga peal oli üks pood, mille logo oli täpselt nagu see Montoni uus trellide moodi asjandus. Kusjuures loomulikult ei olnud tegu Montoni poega.
* Kui jääb võõras linnas aega nii paar tundi või pool päeva ja tahaks midagi näha, aga ei viitsi ise jala käia, siis maailmas on selleks otstarbeks käiku pandud spetsiaalsed turistibussid. Sõidutavad vaatamisväärsustest läbi ja enamasti on mingil kujul ka inglisekeelne kommentaar olemas. Olen neid pruukinud Helsinkis, Pariisis ja nüüd Barcelonas ja võib öelda, et kulutatud aja ja selle jooksul saadud info suhe on igati paigas. Muidugi ei ole see lõbu tasuta, aga “paksudele ameeriklastele” (ja mulle :) sobib küll.
* .. aga turistibuss ei anna ikka täis pilti linnast. Kui on ikka isu näha, kuidas tegelikult kõik toimub, siis otsi üles mingi vanalinna moodi asi (nt La Rambla) ja mine lihtsalt jaluta seal ringi. Mine kõrvaltänavatesse, vaata, mida inimesed teevad. Tunne seda õhustikku, mis seal on ja kus inimeste mõtted hõljuvad. Ürita võõrakeelseid silte lugeda.
* tervitused Estravelile, kellele ma spetsiaalselt ütlesin, et andku hotell, mis on ühe konkreetse koha lähedal (kuna oli vaja selle ja hotelli vahel pidevalt sõeluda). “Lähedal” tähendas 40 minutit jalakäimist, kusjuures selle tee peal oli hotelle küllalt, mis oleks olnud veel lähemal. Aga noh.
* La Ramblas ühe koha pealt paremale keerates (kui Placa Catalunya poolt vaadata) on märkamatu kõrvaltänav, kust satud hiigelsuurele turule. Seal käimine on ka omaette elamus. Igasugu kalad ja lihad segamini, hulk lõunamaa saadusi, igasugu mandleid ja puuvilju, kõige selle vahel kakerdavad ringi tuvid, kärbsed ja palju inimesi. Samas otseselt nagu midagi ei haise, kõik tundub värske olevat ja isegi natuke euronõudeid - vähemalt igas müügiboksis on kraan ja veevärk.
* Lennukis ole ettevaatlik nende kohvikoorepakkidega, mis on väikesed ja kust ühe tassi jaoks jätkub. Kuna lennukis on mingitpidi ala- või ülerõhk, siis purskab koor paki lahtirebimisel rõemsalt sinna, kustpoolt nurgast ta avati. Kuna ma olin kaval (loe: olen selle ühekorra oma musta ülikonnaga läbi teinud), siis seekord sihtisin hoolega ja jäin puhtaks. Estonian Air on selles suhtes väga mõnus, et nad ei paku koort nende pakkidega, vaid konkreetselt on väikese (avatud) kannuga piim, kust igaüks ise peale valab.
* Barcelonast Frankfurti õhusõit on tohutult ilus ja maaliline (huvitav, miks ma varem vastupidisel suunal seda ei märganud?) - üle Alpide, kus lumised mäetipud segamini mägikülade ja -järvedega, kõige selle kohal (ehk lennukist allpool) üksikud pilverünkad. Vaatepilt kaunis nagu loodusfilmis.

Huvitav koht on Essu mõis. Arhitektuuriliselt pole väga terviklik, aga maja on seest ohtralt ümber ja juurde ehitatud, nii et on täitsa reaalne seal ära eksida. Ja tubaseid meelelahutusi on üsna mitmeid: bowling ja siseruumides minigolf jms, nii et isegi kui õues pole väga võimalik olla, saab seal hea äraolemise.

Kui oma kasutatud PDA-d maha müüte, siis tehke ta enne andmetest tühjaks, et niimoodi ei juhtuks.