Tsekka flaierit ja tule kolmapäeva õhtul kohale.
Update: toimus küll. Kuigi rahvast vähe, jäin ise rahule, sest enamus mängitud mussi nii minu kui teiste poolt oli hea :) ja Message 04 promo sai ka teha.

Tänane BBC dokumentaalfilm rääkis USA tegevusest Guantanamo laagris ja selle eellaagris Bagrami lennuväljal Afganistanis. Teema on siis selline, et Afganistanist ja mujalt kogutakse segaste kriteeriumide alusel kokku inimesi, keda neis laagrites vahi all hoitakse - mõnda juba 18 kuud. Sõnades on nad kõik tembeldatud terroristideks ja “halbadeks inimesteks”. Tegelikult on paljud neist olnud tavalised ärimehed või taksojuhid. Isegi kui mõni neist on tõepoolest olnud terrorismiga seotud, ei õigusta see inimeste vahi all hoidmist kuude kaupa ilma süüdistust esitamata. Nende jaoks on isegi eraldi kategooria leiutatud - “detained persons”, mis ei ole ei tavaline ega sõjavang, vaid “isik, keda hoitakse kinni info saamise eesmärgil” - rahvusvahelistes ja USA enda seadustes tundmatu kategooria.
USA tegevus on väga sarnane sellega, mida harrastas näiteks NSVL 40ndatel Eestis ja mujal okupeeritud Ida-Euroopa riikides. Segaste ja olematute süüdistuste alusel saadeti inimesed Siberi vangilaagrisse. Või, kui soovite, tegi sama ka natsi-Saksamaa. Üleüldse on koondus- ja vangilaagrid 20. sajandi leiutis, mis on omased diktaatorlikele re˛iimidele - natsi-Saksamaale ja Venemaale olgu lisatud näiteks Kambod˛a ja Põhja-Korea. USA asutus Guantanamos vastab samadele tunnustele.
Kas demokraatia kindlustamisel võib astuda üle seaduste piiride? Kui kaugele? Kas on õigustatud isikute kinnipidamine ja vangilaagrisse transportimine sellel alusel, et nad on “võib-olla” terroristid? Ka retoorika on USA-l ja natsi-Saksamaal äärmiselt sarnane. Mõlema sõjaväelised ja tsiviilliidrid kinnitasid, et kõike tehakse rahvusliku julgeoleku ja tsiviilisikute kaitsmise huvides. Ja madalama taseme täideviijad on veendunud, et nende tegevus on üdini seaduslik ja väärib heakskiitu. “Kinnipeetutele on tagatud kõikvõimalik meditsiiniline abi.” Kaks meest surid kaks päeva peale Bagramisse viimist, põhjuseks märkis ameerika patoloog mõrva. Guantanamo 660-st kinnipeetavast on üle 30 üritanud enesetappu. Punase Risti ja ajakirjanduse juurdepääs neile on piiratud (olematu). Kõige selle taustal on väga raske uskuda USA juttu endast kui demokraatia lipulaevast.

Sain siis oma Max Payne 2 kätte. Ja mängisin kõmmdi läbi. Nelja õhtupoolikuga, igaühes miski paar-kolm tundi.
Tunded on vastakad. Leidub mitmeid positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Esiteks, LIIGA LÜHIKE! Minusugune mitte-eriti-hardcore gamer suutis selle ca 8 tunniga läbi mängida ja seda on ka review-saidid öelnud. Nii et miks arendajad ütlesid, et kolm korda pikem kui MP1, seda ma tõesti ei oska öelda.
Teiseks, variatiivsust kohtades on liiga vähe. Kui ikka samasse kohta tullakse mängu jooksul kolm korda tagasi, st kolm korda jooksed läbi sama leveli, küll erinevatel põhjustel, siis on asi ikka hull.
Need olekski ehk kaks negatiivset asjaolu. Positiivset on ka. Alustades eyecandyst - mäng on laitmatult teostatud. Füüsikamootor on parimaid, mida näinud olen. Asjad liiguvad väga loomulikult.
Eelmist seeriat mänginutele on palju äratundmisrõõmu - kohal on “Lords & Ladies”, V-junkied (“I’m gonna die.. I’m dead!”), Captain Baseballbat-Boy, kes teeb teatud twisted sündmuste kaudu lausa elus etteaste, renoveeritud Ragna Rock klubi, ja viidatakse ka varem toimunud sündmustele.
Story kohta võib öelda nii head kui halba. Halb oli see, et asi ei meikinud eriti senssi alguse poole. Aga lõpus läks juba paremaks ja kui läbi mängisid, siis tuli kogu pilt ette. Palju ootamatuid, samas klišeelikke pöördeid. Karakterid olid rohkem välja arendatud. Monast on tõsine femme fatale tehtud. Nii et kohati oli põnev jälgida nagu filmi, et mis nüüd siis edasi saab.
Foorumites räägitakse, et pidada mitu eri lõppu olema asjal sõltuvalt raskustasemest. Eks saab mitu korda läbi mängida, siis saame teada, kas tegelikult ka on. Ja huvitav küsimus, et kui on mitu lõppu, siis milline neist MP3 tegemisel aluseks võetakse - sest seda lubati üsna kindlasti.
Kuigi kokkuvõttes jättis vähemalt esimese läbimängimise järel lahjema mulje kui MP1. Kahju, et MP1 uues kompuutris käia ei taha. Ei jää midagi muud üle kui jääda MP3 ootama.

Kevin Mitnicku nimi ei ole enamikule netikasutajatest ilmselt tundmatu - teame ju kõik “maailma kuulsaimat äkkarit”. Suures osas on kindlasti tegu meediamulliga. Kui aga üritada mullist kaugemale minna ja uurida, mille poolest ta tegelikult nii osav oli, on tõde üsna karm. Hea vahend tõeni jõudmiseks on tema enda raamat “The Art of Deception: Controlling the Human Element of Security”. Nii Mitnicku “häkkimisest” kui ka selle raamatu sisust moodustavad tehnoloogilised avantüürid üsna väikese osa. Märksa suurem roll on manipuleerimisel, social engineeringul. Lehekülgede kaupa karme lugusid sellest, kuidas on võimalik pangast paroole välja petta, lasta telefonifirmadel switche ümber seadistada, firmadest salajaste andmetega fakse kätte saada ja nii edasi.
Ma ei kahtle, et sellised skeemid toimivad ka Eestis. Kuigi neid läbi viia võib olla mõnevõrra raskem, sest firmades pole sellised asju nagu “helpdesk department”, “mail room”, “incident investigation team” - organisatsioonid on mõnevõrra väiksemad ja inimesed tunnevad üksteist rohkem. Aga sellegipoolest, millal teilt näiteks kaardiga makstes viimati dokumenti küsiti? Või kui te ikka lähete kuskile ja väidate, et olete keegi teine ja tahate midagi, kas teie isikut kontrollitakse? Kui teile helistab keegi võõras ja nimetab teie kolleegi nime, kes palus teil kuskile aadressile midagi saata, kas teete seda siis kõhklematult? Aeg-ajalt tasub neile asjadele mõelda.

Tegemisel on üks üritus - the message 4. Tulge kohale. 24-25 jaanuar 2004, pilet eelregimisest 100 eek. Ja levitage seda teadet kah kõikvõimalikes ja -võimatutes kohtades :)

Eile meenus mulle üks pilt. Kui ma väike olin, sõitsime aeg-ajalt rongiga maale ja juba kell 5 või 6 hommikul pidi rongi peale minema. Talvel muidugi täielikult pime sel ajal. Ja mulle on meelde jäänud, kuidas tänavalaternate ümber udu helendas ja halo moodustas, ja õhk oli totaalselt külm ja täis kivisöe lõhna. Midagi meeldivalt müstilist oli kogu selles loos. Ja eile õhtul samamoodi - väljas juba külm, laternad ja seesama kivisüsi. Muidugi ei sõitnud rongid kivisöega (auruvedureid ei ole enam tükk aega), küll aga köeti sellega reisivaguneid. Sügis ja talv on sellepärast head, et külm õhk on värskust täis. Külm ei saa umbne olla, küll aga on suvi lämmatavalt kuum ja letargiline.
Ja üleüldse on väga palju lõhnu olemas, mis linnas omavahel segunevad ja lõppematult kombinatsioone moodustavad, eri aastaaegadel muidugi erinevalt. Kivisüsi. Mesi. Jasmiin. Diisel. Pargitud nahk. Bensiin. Sirel. Kumm. Kanep. Õlu. Teepõõsas. Osoon. Lõhnad on selles mõttes huvitavad, et öeldakse, et lõhnu ja maitseid on elektrooniliselt kõige keerulisem edastada. Pilti ja heli edastame probleemideta, isegi kompimisaistinguid saab teatud pingutustega reprodutseerida - mingid asjad stiilis robotkäed on täitsa olemas. Aga kuidas lõhna ja maitset teha, seda ei kujutata ette.

Täiesti pekkis, mis Tallinna liiklusega on juhtunud. Hommikuti ja õhtuti on nii totaalsed ummikud, et ma ei ole tükk aega selliseid näinud. Huvitav, kas lugu selles, et Tondi tänav on kinni ja see tõmbab kohe kogu Mustamäe ja Pärnu maantee suuna umbe…
Aga üldiselt autod sakivad. Kogu selle jama kohalt võiks mingi monorail kesklinna kulgeda ja siis sõidaks üsna ülbelt sellega :-)

Umbes täpselt praegu möödub aasta Dubrovka pantvangidraamast. Mulle küll tundub see aeg rohkem kahe aastana, aga ok, kui aasta siis aasta. Lugu oli siis selles, et tšetšeenid vallutasid Moskvas ühe muusikalietenduse ajal ühe teatri ja võtsid kogu seltskonna (800+ inimest) pantvangi ja käskisid Vene väed Tšetšeeniast välja viia või kogu see kamp lendab õhku. Venelased venitasid ja lõpuks gaasitasid saali ära.
Mind on alati häirinud Tšetšeenia küsimus ja see, kuidas Venemaa seal vägivallatseb. Mind häirib maailma silmakirjalikkus. Miks maksab üks inimelu rohkem kui teised? Kas see, et nad on seal kuskil mägede vahel ja poliitiliselt eriti silma ei paista, tähendab, et me ei peagi neist rääkima?
ETV näitab esmaspäeviti päris häid dokfilme. Vanasti olid Kanal2-st ka WW2 jms teemadel, aga praegu eriti ei ole. Aga osa neist, mis ETV-st peale “Välisilma” tulevad, on huvitavad küll. Täna oligi siis konkreetsest juhtumist, nagu arvata võite. Mõned faktid olid ka (mõni küll juba ka enne teada).
* tšetšeenid tapsid 2 inimest, kusjuures kumbki polnud pantvang - mõlemad said kuidagi väljast teatrisaali sisse ja hakkasid segast peksma. Venelased tapsid gaasiga 129 pantvangi pluss lasid kohapeal ilma mingi kohtuotsuse või muuta maha kõik tšetšeenid.
* enamus pantvange suri mitte gaasi tõttu kohapeal, vaid toodi näiteks tänavale, aga pandi valesti lamama, nii et hingamisteed läksid kinni või lämbusid omaenda oksesse. Arvatakse, et vastumürki oli küllalt, aga puudus spetsialistidelt, kes seda süstinud oleks.
* inimesed surid ka seetõttu, et haiglatele ei antud vist lõpuni teada, millise gaasiga täpselt tegu oli ja seega ei saanud rakendada õigeid ravivõtteid.
* vastavat gaasi polnud varem inimeste peal katsetatud.
* üks tšetšeen oli näiteks 24-aastane haritud tütarlaps, kelle mehe ja kaks venda olid venelased Tšetšeenias ära tapnud. Enamik rünnakus osalenud 19 naisest olid lesed samadel asjaoludel (osales ka 22 meest).
Ma saan Venemaast ka aru, miks ta nii kiivalt Tšetšeeniast kinni hoiab ja ei taha minna lasta neil. Venemaa polegi ju muu kui üks suur vallutatud rahvaste kogumik. Eestlastel on õnnestunud sealt õigel ajal tulema saada, aga palju on neid (ka soomeugri rahvaid), kes elavad kuskil Siberis ja kellel nii hästi läinud pole. See kõik annabki venelastele nende arust õiguse Tšetšeenias piiramatult tappa, röövida ja vägistada.
Ei saa kokkuvõtteks öelda muud, kui et tsivilisatsioonide vahe on siiski olemas ja õnneks oleme meie sattunud lääne poole seda vahet. Aga ega teine pool polegi kaugel - ahtake Narva jõgi ainult lahutab. Nii et watch out. (Kellele sellest väheks jääb, otsigu ise infi selle kohta, kuidas Yukose juhti Hodorkovskit vahistamisel maas lamades kirsade ja püssikabadega peksti, aga see vist peaks niigi ilmselge olema, nii need asjad seal käivadki. Või kuidas inimesi tänavalt minema viiakse.)

Üks versioon maailma lõpust. Veidi päikest halli päeva. Ma saan igasugu naljakat rämpsu iga päev, aga see on tugevalt üle harju keskmise.