Mul lendas mobiil õhku paar päeva tagasi. Või no mis lendas, aga lihtsalt otsustas, et mina (st mobiil) nüüd enam sisse ei lülitu. Algul oli muidugi paanika, aga samas kontaktibaas on Outlookis dubleeritud, nii et numbrid jäid kõik alles. Telefon läks parandusse ja asemele sain mingi juustu, mis enamik ajast ei levi.
Aga samas ongi hea rahulik - keegi ei helista. Paar korda päevas kontrollid kõneposti, kas keegi on midagi öelnud. Aga mitte eriti. Hommikul küll ühe korra olin levis ja helistati, aga seegi oli valeühendus.

Igasugu asju on juhtunud vahepeal, aga lihtsalt füüsiliselt ei jõua siia väga tihti.
Aga maailm on jõhker. Linnugripis olevad kanad pannakse kotti ja seotakse kotisuu kinni, siis nad lämbuvad ära. Hiina lastekodudes on tüdrukud kui ebasoovitav kontingent (poisslapsed on eelistatud) potitoolide külge kinni seotud, neil ei lasta mängida, neid ei õpetata, suremus on 95%. Ja muid toredaid fakte.
Naudi parem talve, kuni see kestab. Tartus oli ka talv.

Ma olen juba mitmel pühapäevahommikul sattunud TV3-st mingit seriaali vaatama. Ja ikka poole pealt, nii et mul polnud õrna aimugi, millega tegu. Aga samas on nii hea vaadata, et vaatangi iga kord lõpuni ära. Tuleb välja, et see on Monk. Selline kergema kaaluga detektiivikas. Huvitav, samas mitte liiga sügav stoori, kena tibi, oma veidrustega peategelane - no mida on vaatamisrõõmuks veel vaja. Kusjuures seda kirjutades tuleb pähe, et kontsept on natuke sarnane minu kunagise lemmiku X-Filesiga. Kahju, et X ja Millennium mõlemad oma lõpu on leidnud. Need on kaks sarja, mis mind tõsiselt köitsid. Isegi vist mõnevõrra rohkem kui kolmas lemmik ER.

XP Homel on mingi inkompatiiblus, et kui uus Messenger peale panna, jääb mingi osa ikkagi ka vanast alles. Ja vana Messenger tuleb iga kord lahti, kui Outlook Express käima tõmmata, ja siis käib justkui kaks Messengeri. Tüütu. Aga Microsoftil on olemas kirjeldus, mismoodi sellest lahti saada. Abiks on kõige viimane lõik, kus üks registryvõti tuleb juurde tekitada. Minul toimis.

Ostsin tolmuimeja. LG oma. Mingi 600 krooni maksis. Sealsamas kõrval olid tolmuimejad, mis maksid tüüpi 4000 ja 5000 krooni. Ma seisin seal ja imestasin, et no kes kurat peaks endale tahtma nii kallist tolmuimejat?
Ma ei väida sugugi, et alati peaks odavaid asju ostma. Näiteks toitu tuleb ikka maitse, välimuse jm omaduste, mitte hinna järgi vaadata. Ja näiteks kui kellelgi on mingi hobi, siis loomulikult selle jaoks ostetakse asju tarbimisväärtuse, mitte hinna järgi.
Aga tolmuimeja.. kamoon. Ma ei usu, et tolmu imemine oleks kellegi kinnisidee. Kallis tolmuimeja ostetakse eputamise pärast, sest talle on üritatud mingi hüperdisain teha, kuigi minu meelest oli see üsna ebaõnnestunud. Ainus loogiline põhjendus, mille ma suutsin endale välja mõelda, oli, et äkki on kallimatel mingid omadused, mida vajavad nt koristusfirmad, kes tihemini tolmu imevad. Aga ma ei mõelnud välja, mis need olla võiks. Minu käsitlus sellest on, et kui nii palju pappi pole, et keegi enda eest koristama palgata ja ei peaks üldse sellist masinat ostma, siis 5000-kroonine tolmuimeja on igatahes suht mannetu viis eputamiseks.
See LG aparaat on iseenesest dumbuseri (nagu mina tolmuimemise suhtes olen) täielik rõõm. Tal ei saa mitte midagi konfida. Tuleb tolmukott õigesti paigaldada (neid on kaasas lausa kahte liiki, riidest kui ka paberist) ja siis on ON/OFF nupp. Ja teine nupp, millega voolujuhe ennast sisse tagasi kerib. Ja voolikuots käib ergonoomilise hoidjaga aparaadi enda külge, nii et kokkupandud peast on asi täitsa kompaktne.
Vanasti oli LG-l vist kehva firma maine, no umbes nagu elektroonika Zaporo˛etš. Aga minul pole olnud põhjust temas pettuda. Üks LG CRT 19” monitor on mul juba üle kahe aasta vana ja ikka näitab head pilti.
Nii et hoia alt, tolm. Siit ma tulen.

Koduse muusikaediteerimise käigus tuleb erinevaid tegevusi sooritada. Muuhulgas on aeg-ajalt vaja tooreste WAV-idega manipuleerida - näiteks normaliseerida (st teha valjemaks kuni clippimise piirini), cut’n’pasteda, võibolla lihtsat reverbi ja muud pudi-padi. Vanasti on selleks lihtsalt CoolEditit piratud. Aga kuna Adobe ostis selle ära, siis nüüd tuleb hakata Adobet pirama. Või selle asemel mõtlesin, et uuriks alternatiive. Ja kassa näed, on olemas selline aparaat nagu Audacity. Ehk siis mitte nii cool kui CoolEdit, aga sisaldab kõike vajalikku. Muuhulgas ka normaliseerimist, mida mul hetkel vaja oli. Ja täitsa toimib XP all. Nii et tühja sest CoolEditist, saab ka piramata.

Ma ei tea, kas see on mingi taseme näitaja, kui oled Kranaati jõudnud oma tööga. Aga tekst on igatahes tegija. “Mida arvate suusatamise maailmakarika etapist? Savisaare Edgar: Mulle Otepää sportlaste edu vähe korda läheb! Aga kui nad ennast Tallinna kodanikeks registreeriksid ja teeksid ID-kaardi, siis oleks teine asi. Näiteks Leningradis kehtis kaardisüsteem ja saksa väed ei saanud linna sisse. Ja Stalingradis oli veel kõvem kaart! Venemaal on kogu aeg olnud kaardisüsteem ja sellest pole keegi jagu saanud. Juba Napoleon oli hädas ilma vene ID-kaardita. Ja Tšingis-khaan ei saand hakkama ilma selleta. šmigun, Mae ja Veerpalu peaksid Tallinna ID-kaardi võtma. Saaksid siin poest kaupa ja sõita bussiga.”

Ma olen ikka päris itimees nüüd. Kui itimehe tunnuseks lugeda seda, kas ta on klaveri kokat täis valanud. Mul õnnestus praegu. Ja tassiks polnud mitte mingi väikest sorti tops, vaid ikka mastaapne kohvitass, mis suhtkoht ollust täis oli.
Aga ei midagi hullu, kiire päästeoperatsioon ja nüüd asi jälle toimib. Tundub et isegi paremini kui enne :) sest päästeoperatsioon seisnes selles, et klaver kompuutri küljest lahti ja seibideks, siis pealmised osad (klahvid ja üks kumm, mis klahvide elastsuse tagab) kraanivee alt läbi ja kuivaks ja siis kokku tagasi. Nende ribadeni, mis elektrit klahvide all edasi kannavad, miskit vedelikku õnneks ei jõudnud. Ja arvata võib, et kogu selle möllamise käigus sai peale koka klahvide vahelt veel hulk muud saasta välja uhutud, nii et nüüd jälle hea toksida.

Erich Krieger ja Steven Seagal on ühte nägu.

Starmani mõnikurd sõimatakse, aga minu meelest on ta päris hea firma. Näiteks selle poolest, et sama kaabli kaudu tuleb nii TV kui bititoru. Täna tuli näiteks just uudis, et nad suurendavad toru jämeduse 1 Mbit peale. Ilma et peaks raha juurde maksma. Minu jaoks positiivne üllatus, kuna juhtun ka seda paketti kasutama.
Ainus traagika on ilmselt see, et kui juhtud elama nende levialast väljaspool, jääb see rõõm kättesaamatuks. Aga neile, kes on levialas, julgen soovitada küll. Mõnikord öeldakse, et neil on liiga palju katkestusi, aga ma pole täheldanud küll selliseid, mis häirivaks muutuks. Mõnikord tüüpi minut või paar, aga ikka harva.
Kusjuures ITV vaatamiseks vajalik ribalaius on just nimelt 1 Mbit. Huvitav, kas see on ka üks torusuuruse tõstmise asjaolu, et Starmani kliendid palju ITV-d vaatasid. Täitsa võimalik.

Salvest on muidu tore Eesti firma, kes teeb head sööki. Aga ketššupeid nad kahjuks teha ei oska. Nende ketššup on suhtkoht mulle mitteistuva maitsega. Natuke liiga magus ja lääge. Ainukesed ketššupid, mis süüa kõlbavad, on Uncle Ben’si, Hellmansi ja Heinzi (duh, kuidas ma võisin unustada - tänks, devil :) omad. Soome magusad ilad (Meira ja Felix) ei ole kah söödavad. Isegi Felixi terav mitte.
Ja siis üks hea ketššup, mida aga kaubandusest pole tänapäeval saada, on üks vanemat sorti Bulgaaria oma. Juba nõuka ajal oli saada - selline omapärase koonilise kujuga pudel ja punane keeratav plastmasskork ja peal olid sildid “KETYUP” (vene tähtedega, see Y tegelt vene tš-häälik). Kui keegi ütleks, kust seda tänapäeval saab, siis ma võiks ühe pudeli välja teha :)

JL ennustab oma blogis Eesti IT-sektori 2004. aastat. Mõned ennustused tekitasid minus mõningaid tundmusi ja mõtlesin, et kommenteeriks neid ühekaupa.
* EMT ja Hansapank lõpetavad riskantse innovatsiooni - jah ja ei. Ühest küljest on Hansapank innovatsiooni suhtes kohati EÜP sabas sörkinud ja teadlikult konservatiivsust hoidnud. Teisest küljest käivitus nt 10. jaanuaril Tartu ID-kaardi põhine m-pilet, mis teeb sama 1. märtsil Tallinnas. Mõlemad mainit firmad on neis projektides olulisel kohal. Kui see ei ole innovatsioon, siis ma ei tea, mis on. Innovatsioon muideks ei ole see, kui keegi kuskil mingi ufo välja mõtleb. Innovatsioon on see, kui mingi tehnoloogia või organisatsiooniline setup mõjutab “inimese tänavalt” igapäevaelu positiivses suunas. Võib ka öelda nii, et suurte telekomide ja pankade e-teenuste portfolio on üsna arenenud, aga uusi asju kasutab väga väike % nende klientuurist. Pigem suundubki fookus sinna, et suuremaid gruppe olemasolevate võimaluste juurde tuua.
* Eesti IT-turule teevad ära lätlased - tegelikult on õigem öelda venelased, sest just nemad ruulivad Läti bisnessis. Aga kas ka ära teevad - mõnikord tõepoolest Eestis kiputakse ilusaid silmi rohkem siis uskuma, kui nad piiri tagant tulevad. Mul ei tule pähe ühtegi Lätist pärinevat reaalset ja innovaatilist IT-projekti, mille analoog Eestis puudu oleks. Seega ma ei näe nišši, kuhu need lätlased ruulima tulevad. Aga kindlasti on tõsi see, et euroturgude avanedes tulevad siia rohkem lääne poolt suuremad firmad oma kola ja teadmust pakkuma. Olgem selleks siis valmis.
* Ryanair hakkab tegema lende Riiast - tühjagi ta hakkab. Lätlased on tegelikult parajad juudid ja nendega äri ajada on üsna raske. Sama ka Leedus - mäletate näiteks, kuidas nad lambist otsustasid, et kuigi Eesti Energia võitis Leedu võrkude erastamiskonkursi, lükkavad nemad otsuse lihtsalt edasi. Kõik. Lõunanaabritega tuleb hästi läbi saada, aga et nad Eestist rohkem ruulima hakkavad ja Ryanairiga diilini jõuavad, ei taha hästi uskuda. Noh, olen naiivitar.
* eValitsus mandub lõplikult ja teised lähevad meist mööda - on näha, et kirjutaja ei tea asjade sisu ja tausta. Mis siis muudes maades selle eValitsusega nii hästi on? Millega neil on meist mööda minna? Minu jaoks need mandumise jutud on samast kategooriast, et “ja üleüldse, vaadake, mis vorst maksab”. Ärgem unustagem, et samamoodi nagu meil püütakse eValitsuse ümber haipi lüüa, toimub see ka muudes riikides. Aga sinisilmselt on ju ikka tore kõike väljast tulevat uskuda ja edu JL-le selles.
* number portability pole tulnud jah. Ja uued mobiilid on tõepoolest kaameraga.
* ekspordis tekib paar väikest “tähte” - ei teki. Võibolla allhangete teostamine laieneb, aga praegu ei paista kuskilt, et Eestis oleks veel midagi, mida pole juba väikeses mahus eksporditud, kui asi selleks vähegi pädev on. Pigem algab sellel aastal liikumine sinna suunas, et eksportida “infoühiskonna toodet” suuremas mastaabis, nt laiendatakse E-Governance Academy tegevust.
* Euro-ITK suured hanked - siin võiks tõesti edukas olla, sest Eestis on registrite tehniline tase märksa parem kui EU keskmine (vt ka üleval märkust eValitsuse kohta). Samas ka eurohankeis mängib tihti lobby- ja suhtlusoskus, mida on EU tasemel opereerimiseks väga vähestes Eesti firmades.
* WiFi muutub tasuliseks ja konsolideerub - oli ka aeg. Pole tõesti vaja eraldi koode osta. Aga siin tuleb jällegi mängu ülalviidatud EMT, kes on mitu aastat teinud tööd oma Mobile Commerce Platformi peal ja sellel aastal seda kindlasti ka WiFi konsolideerimiseks hakkab ära kasutama.
* Apple IPod muutub videorelvaks - ei oska kommenteerida ja igasugu sellised “mp3-mängija” tüüpi vidinad jätavad ka suht külmaks, nii et las muutub, kui tahab :)
Enda originaalennustusi ma siinkohal välja ei paku. Märgime vaid, et varsti võetakse käsile sinise puuahvi aasta. Mida iganes siis see ka kellelegi toob.

Mäletate Prince of Persiat? See platvormikas, kus olid mingid üles-alla sõitvad trellid ja pidi mõõklema luukerede ja muude pudulojustega. Jordan Mechneri nimeline päss oli autor. Toimis vist isegi EGA peal, aga VGA-ga oli ikka täisfun. Ja esimest korda mängisin teda kuskil 1993-4 paiku - vat ei mäletagi, mis aastal täpselt välja tuli.
Igatahes vahepeal on sellest tehtud paar uusversiooni - Pop: The Shadow and the Flame ja PoP 3D. Nüüd on siis uus osa olemas: The Sands of Time. ?anrilt 3D platvormikas-adventure. Ja täitsa mängitav. Graafika on tipptasemel. Puzzled ei ole alguses liiga keerulised, aga ilmselt lõpupoole lähevad. Seivides näitab ära, mitu % juba mängitud on - ma olen praegu 5% peal :)

Mängisin Max Payne II ka kolmanda raskusastmega (Dead on Arrival) läbi. Ja peab ütlema, et paras pettumus oli lõpp. Sest lubati, et DoA lõpp on teistmoodi. Ja natuke oligi, aga ainult paari koomiksikaadri võrra. Ma lootsin, et sü˛ee ikka täielikult võssa keerab või lõpuvõitlus kuidagi teistmoodi on, aga tühjagi. Nii et jura värk.
Ja blogger.com ei taha kah minu hostiga läbi saada, nii et millal see postitus veebi ilmub, seda ei tea.

Ma ei tea, kas mulle andis inspiratsiooni eile vaadatud Armageddon, aga otsustasin täna igatahes võtta ette lambiaukude puurimise. Aga sellega on ikka nii, et “easier said than done” - kuna ma pole Bruce Willis :) tekkis ohtralt transmissiooni probleeme. Kõigepealt võtsin liiga suure puuri ja seega pidin üle tegema. Ja teiseks selgus, et olin üldse valed pirnid lampide juurde ostnud, nii et proovimine jääb homsesse. Aga puurimine iseenesest on tore, pärast ainult natuke kõrvades vilistab ja kivitolmu on kah suht rõve rookida.