On mul paar päeva selline aparaat nagu SonyEricsson P900 kasutada olnud. Muljeid niisiis.
Alustuseks kiirelt neile, kellel P800 juhtub olema, miks on P900 P800st parem ;). Nimelt on ära parandatud paar olulist riistvaradisaini viga. Esiteks, P800 stylus ehk see pulk, millega puutetundliku ekraani peale kribitakse, oli mingi täbar imeliku kujuga plastmassijurakas, mis konksuga telefoni külje peale kinnitus. P900 stylus on selline nagu PDA-del ikka ehk konkreetne pulk, mis korpuse sisse kenasti ära peidetakse. Teiseks oli P800 klapp üsna täbar - oli üritatud teha mingi inseneri-imeleiutis, mis tegelikult otse puutetundlikul ekraanil nuppe vajutab, aga see lagunes ära. P900 klapp on märksa konkreetsem ja iseseisev tükk. Kolmandaks hulk pisiasju - et stiilne vöökott on kohe kaasas, 32M MemoryStick 16MB asemel jne.
Aga mis imerelvadest üldse jutt on? Alustuseks pean ütlema, et olen kogu aeg endale pabermärkmiku asemel PDA-d tahtnud. Samas, kuna mulle tundub mõttetu omada kaht suht sarnast jubinat ehk telefoni ja PDA-d, siis olen oodanud, kuni tuleb mõni aparaat, mis endas nende kahe funktsioonid ühendab. Siiani ei ole mulle väljatulnud kombinatsioonid kuigi õnnestunud tundunud - paar aastat tagasi näidati, kuidas Nokia 9000 monokroom-LCD “tellisega” saab telnetti teha. No tore, aga miks ma peaks telnetti tegema oma telefonilt. Ma tahan mingeid reaalseid asju ajada.
Kohe, kui ma P800 nägin, sain aru, et tegu on esimese minu maitsele sobiva telefoni ja PDA õnnestunud kombinatsiooniga. Oluline on just subjektiivne look’n’feel - asi sobis pihku ja täitis mõlemat funktsiooni piisavalt hästi. Rõõm tõdeda, et P900 on selles suunas veel samm edasi.
Alustades lihtsamast, sisaldab P900 paljusid funktsioone, mida evivad tegelikult paljud tänapäeva telefonid - klassikalised business productivity asjad - kontaktihaldus/telefoniraamat, taskid, kalender. Põhimõtteliselt olid ju mu T39m-il ka need funktsioonid olemas, aga klaverilt infosisestus ja ebamugavalt väike ekraan ei teinud kasutamist kuigi mugavaks. P900-l on kõik need asjad kasutatavad täisekraani ja käekirjatuvastusega touchscreeni abil.
Minnes siit sammukese edasi, selgub, et opsüsteem on tal Symbian. Seega pole tegu mingi suletud telefoniga, vaid täiesti ametliku kompuutriga, kuhu saab näiteks ise rakendusi juurde laadida. Mänge :) ja muud paremat, miks mitte. Isegi mingi skin on olemas, mis väidetavalt paneb asja välja nägema nagu WinXP, aga kuna tänapäeval tahetakse sellise mudru eest raha, siis ma ise sinna muidugi kulutama ei hakka ja tööotstarbel kah pole mõtet osta.
Järgnevalt suvalises järjekorras üksikuid tähelepanekuid.
Käekirjatuvastus on mõnus ja pisikese harjutamise järel hästi vallatav. SMS-i sellega kirjutada on tegelikult kiirem kui klaverilt toksida või numbriklahvide abil tähti kerida.
Internet on adekvaatselt brausitav. Sisseehitatud brauseri abil küll mitte eriti, aga Operal on olemas mobiiliversioon, mis veebi praktiliselt sama adekvaatselt nagu kompuutris ära renderdab. Lihtsa veebibrausimise jaoks on laptop nüüdsest overkill.
Mailiklient on kah enamvähem, IMAP-it oskab ilusti. Ainult lugemata-loetud olekuid ei oska ta serveriga sünkida ja samuti ei ole lihtsat meetodit kohaliku meilikataloogi tühjendamiseks - “you have mail” ikoon kaob ära alles siis, kui kõik allatõmmatud mailid täies mahus läbi lugeda. No ei taha.
Arvutiga sünkimine iseenesest toimib - kui näiteks kontaktidele kategooriaid määrata, siis Outlooki kategooriatega on need ühilduvad. Samas igale kontaktile (või üldse objektile) saab määrata ainult ühe kategooria erinevalt Outlookist.
Arvutisuhtluse miinuseks on räige aeglus - kaasasoleva USB-iga ühenduva SyncStationi abil kulub nt 1MB softi või faili laadimiseks arvutist telefoni sisse mitu minutit. Aru ma ei saa, miks see ei võiks siuh-säuh käia.
Fotokas/videokaamera on nagu mobiilidel ikka - mingeid udukogusid jäädvustab. Adekvaatse (päeva)valguse korral on pildilt võimalik isegi üht-teist eristada.
Jog dial on abiks. Ei viitsi dokist vaadata, mis ta nimi eesti keeles oli. Tegu on siis telefoni küljel oleva rulliga, mida saab kerida üles-alla, vajutada ette-taha ja ka “sisse”. Ehk siis päris universaalne.
Taustvalgus ja Bluetooth söövad jõhkralt patareid - ei usu, et see üle paari päeva laadimata vastu peab.
Kokkuvõttes ei ole pill üldse suur ja ebamugav. Ma oskan teda võrrelda nt 688-ga. Kujutage ette 688-le kõige jämedam aku - P900 on sellest kombinatsioonist õhem. Mõnevõrra laiem ja umbes sama pikk või isegi lühem. Nii et üsna portaabel värk. Kuigi hirm on liigselt kriimustada-lammutada ja taskupõhjast etem tundub teda nimetatud vöökotis kanda.