13. aprill 2004
Palju õnne!
Kirjutas Jaanus kell 21:39 | Püsiviide
Selline oli ühe uue eesti dokfilmi pealkiri. Tehti eelmisel suvel ja rebu oli selles, et kolm Eestis elavat poissi filmisid enda 18. sünnipäeva. Sa?a oli “kindla töö- ja elukohata”, dokumentideta, elas mahajäetud majades. Kristo ema oli brigadir mingis nahatoodete koondises ja isa tegeles autovärvimisega. Miku vanemad olid lahutatud, aga olid 90ndate algul kõvasti karjääri teinud ja elasid külluses. Mulle see film meeldis. Kõik kolm olid omamoodi eludega. Kusjuures kõik neist tekitasid võrdselt nii sümpaatiat kui ka vastumeelsust - ei saa öelda, et mõne elu oleks oluliselt paremini kujutatud. Mikk võib ju elada külluses ja vedeleda nahksohval, aga kui ta oma vanaema lolliks kutsub, siis minu meelest ei ole ta millegi poolest parem kui Sa?a sõber, kes on samakast täis nagu kell, aga joob oma ema ja isa terviseks, kuigi ta neid aasta aega näinud pole, ilmselt on samasugustes urgastes nagu temagi. Veidi liialdatud tekst, aga film oli hea pilguheit sellegipoolest.
Teemad:
Minu blogid
Otsi
Mina
Teemad
Arhiiv
November 2007
October 2007
September 2007
August 2007
July 2007
June 2007
May 2007
April 2007
March 2007
February 2007
January 2007
December 2006
November 2006
October 2006
September 2006
August 2006
July 2006
June 2006
May 2006
April 2006
March 2006
February 2006
January 2006
December 2005
November 2005
October 2005
September 2005
August 2005
July 2005
June 2005
May 2005
April 2005
March 2005
February 2005
January 2005
December 2004
November 2004
October 2004
September 2004
August 2004
July 2004
June 2004
May 2004
April 2004
March 2004
February 2004
January 2004
December 2003
November 2003
October 2003
September 2003
August 2003
July 2003
Meta




Kommentaarid
Kommenteeri