Mõni aeg tagasi kirjutasin, kuidas ma Knoppixit proovisin. Buudid CD pealt üles ja käib. Nüüd proovisin ühe tuttava soovitusel MEPIS-t. Ja mitte lihtsalt proovisin, vaid olen paar päeva ka reaalset tööd teinud. MEPIS on mingi selline distro, millest keegi eriti kuulnud pole :) tegelikult on tegu siis desktopi jaoks pakendatud unstable Debianiga.
Buut CD pealt nagu ikka, aga ka install vindile reaalseks tööks ei ole keeruline. Vastava graafilise vidina (QTParted) abil vähendad Windowsi NTFS-partitsiooni vajalikuks suuruseks, tekitad uue Linuxipartitsiooni (2 tk - failisüsteem ja swap) ja ütled “install”. Kõik. Bootloader pannakse kah automaatselt bootsectorisse, nii et kui järgmine kord arvutit buudid, küsitakse intelligentselt, et millise kerneliga Linuxi siis täna buudime, või tahad hoopis Windowsit. Ei mingit fdiski, buutflopisid (lapakal polegi flopidraivi) ega konfifailidega möllamist.
Tõsi, natuke nökerdamist siiski oli. Nimelt lapaka wifi ei olnud MEPIS-e vaikimisi komplektis sees, selleks tuli netist vastav moodul tõmmata, uus kernel kompileerida ja konfida. Kuna ma ise päris kernelihäkker pole, sai seda tehtud kohalike gurude abiga, kes lahkesti käepärast olid.
Aga isegi arvestades seda avantüüri võttis install kokkuvõttes vähem aega kui oleks võtnud puhtale masinale Windowsi + muu käma pealeajamine. Sest koos Linuxiga oli olemas hulk asju nagu Openoffice, brauserid, meilikliendid jne jne, mis tuleks Windowsi puhul täiendavalt installida.
KDE on igati ilus aknahaldur. Kusjuures kui kõik toimib, on temaga subjektiivselt mõnusam toimetada kui Windowsiga. Ja muidugi saab oma käe järgi kohandada. Windowsi klassikalise aknastiiliga oled lihtsalt ära harjunud ja “teletupsumaa” on lihtsalt jõle. Aga Keramik on hea.
Thunderbird meilikliendina on saast. Fondid on nõmedad, sest ta ei arvesta KDE settingutega, vaid harrastab mingit oma majandust. Windowsi all on ta mõnevõrra parem, aga Linuxi all kikib KMail ta iga kell ära.
Ohh.. kui aega oleks, võiks veel kõvasti edasi nökerdada. Näiteks mobiiliga ära paaritada GPRS-neti ja kontaktide-kalendri sünkimise jaoks, aga esialgu kärab niisama.
Üks resümee on kindlasti see, et tavalise ametnikutöö jaoks, mis koosneb tänapäeva Eestis veebis surfamisest, info kogumisest, süstematiseerimisest, uute dokumentide kirjutamisest ja kolleegide-sõpradega messengeerimisest, on Linux enam kui pädev ja kes räägib kasutamisraskusest, pole viimase kahe aasta jooksul lihtsalt asja ise proovinud.