Värskelt BugTraq arhiivist. Jutt URL-ipõhisest filtreerimisest, millega saab ära keelata sellise jubeduse nagu “…redirect to Russian and Estonian sites”. Häkkerite maa.

Jõulumäel oli hiljuti üks üritus, kus ma käisin. Eelmine kord käisin seal seitse aastat tagasi mälestusväärsel BBSummer ‘97-l, mis bb.ee andmetel oli üldse üks rahvarohkemaid ja põnevamaid. Aga võrreldes tolle ajaga pole Jõulumäel palju muutunud. Spordirajatisi on jätkuvalt massiliselt - rulluisu-, matka-, suusa- jne rajad. Peamajas on mingi tubadega juurdeehitus tehtud. Saun on hea. Ja nii palju plakateid oli üleval, mis kõik sporti tegema meelitasid, et vägisi tuli “sport, sport, sport” tunne peale.
Aga tegelt tegin sporti ka. Mängisin mingi 2 tundi võrkpalli. Ammu polnud mänginud. Mõned meist isegi oskasid seda :) servid, blokid, vastuvõtt, särk värk. Võitsime igatahes.

Päris huvitav stuff, eelmise aasta lõpust. Kuidas inimestele Linux Maci peal meeldima hakkab.

Keegi Internetis ütles, et keraamilisi plaate puurides tuleb tingimata liivapaberiga enne pind ette teha, et muidu lähevad plaadid katki või kriibib niisama ära. Proovisin siis, aga no ei ole mõtet - mitu minutit kraabid ja võtab natuke pealmist kihti maha, aga pinna karedust ega siledust tegelikult ei mõjuta. Nii et lihtsalt markeriga täpp ette ja puuriga otse plaadi peale uhama ja läheb väga hästi. Ainult muidugi lööktrelli löömisfunktsioon võiks olla maha keeratud, kuni plaadi pealmisest kihist läbi saad, vastasel juhul võib küll puruks peksta. Aga nii kui juba alt kivi paistab, löök sisse ja puurid siuh läbi.

Budapesti lennujaamas maniküürkäärid.
Varssavi lennujaamas veel kahed maniküürkäärid, küüneviil, nuga ja kahvel, vist veel midagi.
Need asjad konfiskeeriti siis ühelt tegelaselt, kellega koos ma Budapestist Varssavi kaudu Tallinnasse lendasin.
Iseenesest on ju tore, et turvakontroll toimib. Ja ennast saab sellest säästa sedaviisi, et hoolega mõelda, mida käsipagasisse pakkida ja mida mitte. Tekib ainult küsimus, mispidi Budapestis seda röntgenit loeti, kui oluline hulk nimetatud kila-kola rajalt maha võtmata jäi.
Mult pole õnneks kunagi midagi ära võetud. Ahjah, ükskord üritasin suure Victorinoxiga peale minna, aga kuna see juhtus Tallinnas, lubati mul see äravõtmise asemel autosse tagasi viia. Ja ükskord Pariisis pidin kingad jalast ära võtma, sest piiksusin metalliotsijast läbi minnes. Kingade sees polnud muidugi midagi ja hiljem ühendasin ära, et oh imet, kurja juur oli hoopis taskus olnud metallist nimekaardihoidja, mida aga miskipärast välja ei skaneeritud.

Miks on “ühekäeliste bandiitide” ehk kolme kettaga mänguautomaatide ketastel sümboliteks tihti kirsid, maasikad, sidrunid ja muud puuviljad? Lugu päris huvitav. Kuigi kasiinod olid Euroopas juba aastasadu, leiutati mänguautomaadid ja viidi see hobi massidesse, nagu paljud muud asjad, USA-s 20. sajandi algul. Kuni 30ndateni olid aga mänguautomaadid seadusega keelatud. Kavala trikina maskeeriti nad nätsuautomaatideks, mis eri tüüpi nätse väljastasid. Ja ükskõik, kas automaadiga võitsid või kaotasid, said nätsu ikka kätte.

Igasugu sodi on USB-iga ühendamiseks tehtud. Moblalaadijad, laualambid, ventilaatorid. Aga hambaharja ei olnud veel näinud.

Täna tulid kaks uudist e-riigi kohta suht eri ooperitest.
Positiivne. MKM, RISO ja EKK (eksamikeskus) on suutnud panna riigieksamite tulemuste raporteerimise süsteemi. Kusjuures andmebaasiga liidesed näitavad loomulikult ka mineviku andmeid. Mina tegin suht mitu aastat tagasi viimati riigieksameid, aga kompuuter näitas kõik ilusti ette. Minge vaadake ka.
Negatiivne. Mul on vaja IF Kindlustusega ühte lepingut muuta. Neil on ju igasugu e-teenindused olemas, kuhu panganeti jms kaudu sisse saad? Aga kottigi. Ühe lepingubiti muutmiseks saadeti mulle uhkelt koju leping kahes eksemplaris, ja pange tähele, kuidas kliendi eest hoolitsetakse - koguni makstud vastuse ümbrik oli kaasas. Ma muudkui ainult allkirjastagu leping ja postitagu neile üks eksemplar tagasi. Ma muidugi eriti tean ka, kus lähim postkast on, eks. Mul ei ole nende asjadega just eriti pistmist. Digitaalallkirjast ei ole nad muidugi halligi kuulnud.
Nende kahe näite põhjal küsitlus - kumb suudab Eestis rohkem e-asju teha, riik või erasektor?

Suvi on muidu tore, aga kui olla siseruumides, kus konditsioneeri pole ja päike paistab, siis läheb vähe palavaks ja umbseks kätte ära. Näiteks öösel magades ka, kui hommikul hakkab päike samasse ruumi paistma, on üles ärgades umbne ja vastik.
Abiks aparaat selle vastu võitlemisel on ventilaator. Maksimarketis maksab praegu 300 eeki. Seal oli igasuguseid lauapealseid ka, aga mulle meeldib põranda oma rohkem. 1.20 kõrge (igati piisav - kui toolil istud, on täpselt pea kõrgusel), võib oma õhku 90 kraadi ulatuses edasi-tagasi pendeldada või ka kogu aeg ühes suunas lasta, 3 kiirust. Kohe on teine olemine. 45W ei tohiks ka eriti elektrit kulutada.
…aga kohe arvutame. Näiteks kui öösel magad 8 tundi, siis energiat kulub 0.0458 = 0.36 kWh, mis väiketarbimise öötariifi ehk 36 senti/kWh järgi maksab 0.3636 = 13 senti. Piisavalt vähe. Ja seda maksimumvõimsusel - kui pauer on väiksem, siis ilmselt alla 10 sendi. (Kui ma nüüd midagi valesti ei arvutanud?)

Kasutajaliidese disainist. Millised viis punkti on hiirega kõige lihtsamalt tabatavad? Vastus: hiire praegune asukoht (sest sa juba oled seal) ja neli ekraaninurka (kuna sinna võid sa hiire lihtsalt lajatada ja ei pea seda eriti sihtima). Viimasel ajal olen ma hakanud mõistma, miks Maci menüüriba asub akna ülaosas ja on hiirega paremini kasutatav. Vaata ka Joel on Software’i värsket eestikeelset tõlget - peaaegu et hästi tõlgitud. Paremini, kui paljud ajaleheartiklid näiteks.
Kusjuures WinXP üritab seda “nurka lajatamist” järgi teha. Kui lajatad hiirega alla vasakule nurka, siis tundub, nagu oleks kursor Start-nupust all vasakul. Aga kui klõpsad, siis hiir justkui automaagiliselt liigub Start-nupu peale ja avab selle. Sama toimib ka taskbaril olevate nuppudega. Ja eriti tore on seda tantsu Magnifieriga jälgida. Magnifier on siis Programs - Accessories - Accessibility all. Teinekord on üsna põnev sellega tutkida, kuidas mingid ikoonid vms liidese elemendid pikselikaupa on ülesehitatud.
Nimelt kui sõidad siis alla taskbari mõne nupu alla (ja visuaalselt on kursor jällegi nupust allpool) ja litsud hiireklahvi, siis nagu Magnifier näitab, läheb fookus korraks vasakusse serva Start-nupule (?!?!?) ja siis tagasi loodetud kohta ehk siis kokkuvõttes toimib asi nagu eeldatud ja nupp aktiveeritakse. Aga ilmselt on neil seal mingi kaval loogika hiirekursori asukoha tuvastamiseks ja vajadusel automaatseks nihutamiseks, mis peab tingimata vasakult alt nurgast läbi käima.

Linux on muidu tore, aga voolusäästmise töölesaamiseks on vaja veidi nökerdada. Õigemini selle väljalülitamiseks. Mul on muidu uhke uus isetehtud kernel, aga osa voolusäästmisvidinaid (cpufreq) on jäänud miskipärast sissekompileerimata või siis pole mooduleid valmis tehtud. Ühesõnaga probleem oli selles, et Windowsi all oli kõik OK, Linuxis vooluvõrgust kah OK, aga aku pealt käies oli värk hirmus aeglane ja BogoMIPS näitas kah liiga vähe.
Minu eesmärk oli saada ikkagi täisjõudlust kätte ja kuna ei viitsinud kernelite ja deemonitega möllata, siis leidus lihtne lahendus. Nimelt BIOS-is oli sisselülitatud Intel SpeedStep, mis väidetavalt oskab CPU kasutust ise skaleerida vastavalt sellele, kui palju tarbimist on. Et kui keegi CPU kallal ei käi, siis võtame hertse maha. Kui see välja lülitada, siis rokkis Linux täiega edasi, kuigi ilmselt peab aku ka selle võrra vähem vastu. Ilus lahendus oleks muidugi teha korralik kernel koos ACPI ja cpufreq toega, aga no kesse viitsib. Aga ma ausõna kunagi teen.

Google on tuntud oma Internetieksperimentide (Gmail, Google Answers) poolest. Nüüd tegid nad üllitise nimega Google Blog.
Korporatsioonid ja blogid ei käi tavaliselt kokku - blogides võib igaks öelda, mis pähe tuleb, firmade sõnumid peavad vastupidi aga PR-osakonna poolt rängalt kontrollitud olema. Ma kahtlustan, et see Google Blog pole ka päris selline, et iga Google’i töötaja kirjutab sinna, mida tahab - ka seal käivad postitused ikka filtrist läbi. Aga näis, mis nad seal kirjutama hakkavad.
Üks firmabloog on veel Oddposti oma (nende teenus Oddpost.com), aga seal nad kirjutavad peamiselt ikka ainult oma töö sisust tüüpi “nüüd on meil see bug parandatud ja teine featuur”, kuigi suht humoorikas vormis.

Mida küll arvata spämmist, mille subjekt on “canadian priced v1aagra and ciialis here  Jaana.muumi formant thermostat” ja sisu “mcelroy embryology ali cheryl objector width chatty aerosol elena minuet hector type cosgrove afoul fred ha upstater salon coconut hilly indoeuropean martinique radon metaphoric coworker during algebraic cologne corona  virtuosi morrill bakelite  trustirvin ballroomteratology” ehk siis täiesti seosetu sodi? Kuskil keegi pakkus välja mõtte, et ilmselt on need mõeldud intelligentsete spämmifiltrite “mürgitamiseks”, et inimesed nende peale tigedaks saaks (kuna liiga palju “õigeid” kirju hakatakse kinni võtma), need välja lülitaks ja hiljem päris spämm paremini läbi läheks.