IBM T41 Thinkpad on igati tore kompuuter, aga Bluetoothi temaga tööle saada on paras keemia. Hoolimata sellest, et IBM on selle arvuti igasugu rämpssofti täis laadinud, mis tööd peaks kergendama. Aga konkreetselt et asja tööle saada, tuleb teha nii:

1. minna IBM-i saiti ja sealt otsida üles draiverite allalaadimine. Suht kergesti leiab otsinguga üles mingi Bluetooth stacki, mis 20M kaalub. See alla laadida ja ära installida.
2. Fn-F5 abil riistvara sisse lülitada.
3. Avada My Computer - Device Manager ja vastav bluetoothi riist üles otsida. Sealt võtta update driver ja valida käsitsi draiveri valimine. Näidatakse kahte samasugust seadet, millest üks on signeeritud ja teine mitte. Lülita ümber signeerimata draiverite peale ja kõik on ok.

Aga mitte eriti kasutajasõbralik kokkuvõttes. Minusugune häkker sai sellest jagu alles peale seda, kui olin mingites veebifoorumites surfanud ja selle teada saanud.

Oli jätkuvalt sama koha peal kus enne. Sõrve sääre tipus oli totaalne meri ja surfimine. Ja kui minna nännimüüjatest ja majakast mööda, satud maa lõppu. Aga paarikümne meetri kaugusel paistab miski tühi laid, kuhu oli päris tore läbi vee kakerdada, ja vesi üle põlve ei tulnud.
Karujärv oli ka olemas. Laupäeval oli seal miski Uuno Raadio orienteerumise pidu, mida päeval ette valmistati, kui juhtusime seal olema. Totaalne rullnokkade paraad. Aga õnneks sai sealt peale järveskäimist ruttu tulema. Järv ise oli natuke jahe, aga lained olid head. Võttis vere liikuma.
Värava talu on mõnus koht olemiseks. Võrkpall, korvpall, batuut hüppamiseks. 100+C saun. Sõbralik perenaine. Lõkkekoht.
Pädaste mõisas polnud ka enne käinud. Suhteliselt posh koht, kuigi sel aastaajal liikus seal vähe rahvast. Imago rikkus ära kruusatee - kui nad sinna asfaldi peale lükkaks, oleks tipp-topp.

Pisut Eesti scene’i ajalugu. kika, Sten ja Mark.

“Politsei tabas purjus ja piduriteta autoga sõitnud mehe”. Mulle meeldivad sellised DELFI-stiilis pealkirjad. Mida siit välja lugeda?
1. Mees oli purjus ja piduriteta?
2. Auto oli purjus ja piduriteta?
3. Politsei oli purjus ja piduriteta, aga tabas siiski mõne autoga sõitnud mehe?
4. Politsei auto oli purjus ja piduriteta ja tabas sõitnud mehe?

Ma ise viimasel ajal eriti Sky+ nimelist raadiojaama ei kuula. Mõned tuttavad õnneks kuulavad. “Õnneks”, sest vahepeal kuuleb seal asjalikke intervjuusid. Näiteks oli siis Tallinnas see niinimetatud homoparaad ja Sky+ tegi intervjuud üritust esindava tütarlapsega. Tekst olla olnud umbes alljärgnev.
“Tere!” - “Tere-tere”.
“Kas teie ka lesbi olete?” - “Olen!”
“Kui kaua te olete juba lesbi olnud” - “Kuus aastat.”
Viimati kui ma tsekkasin, väideti, et homoks olemine on ikka kaasasündinud. Aga nagu tuleb välja, on võimalik oma sättumust ka käigupealt vahetada. Edu neile selles.

Killukesi kohalikust IT-minevikust - TOIVO nr 4. Kuuldavasti olla see väljaanne olnud Pumbaklubiga kõvas konkurentsis. Tänaseks on sellest kõigest jäänud vaid mäletsus. Ja BBSummerit kah vist sel aastal enam ei toimunud.

Microsoft Windowsil on mäiksa väiksem Total Cost of 0wnership (0wnimise kogukulu) kui teistel OS-idel.

Uuematel klaveritel olevat Windowsi klahvi (aknapildiga) armastatakse sõimata, aga minu jaoks on tal kaks elementaarset funktsiooni Windows XP-s, ilma milleta kuidagi ei saa. Win-E avab Windows Exploreri ja Win-L lukustab töölaua ära. Kui Explorerit saab muul viisil kah avada, siis töölaua lukustamine on ilma selle klahvita ilge vaev - praegu olen jõudnud selleni, et kui Ctrl-Alt-Del litsuda, tuleb taskmanager, kus saab menüüst selle lukustamise võtta. Aga tahaks kõmm klaverilt teha. Kuidas seda ilma Win-nuputa teha?

Koertele pannakse tänapäeval ka hambaklambreid, rääkis tuttava tuttava tuttav hambaarst. Selleks, et näitustel ikka parem skoor tuleks. Kuigi tegelikult on see pettus, sest head hambad näitavad häid geene, aga kui on kunstlikult hambad paika painutatud, siis see järglastele edasi ei kandu.
Kes paneb koerale klambreid, kes tegeleb casemoddingu või millegi muu veidraga. Ilma selliste asjadeta oleks üsna igav.

Maksimarket saatis mulle mingit spämmi, kus pakuti ka soodsa hinnaga “kreeker TUC”. Tegelikult selle asja nimi on inglise keeles “cracker”, aga kuna vene keeles pole ä-tähte, siis nemad ütlevad “kreker”. Ja nüüd on eesti keeles kah kreeker. Fuih maivõi. Selle asja nimi on küpsis või minu poolest kasvõi näkileib või misiganes, aga mitte kreeker. Ja see, et kõik teda kreekeriks kutsuvad, pole mingi vabandus.
Kunagi oli aastaid tagasi siltide tõlkimisest kah lugu, kus mingi tädi leidis poest purgi sildiga “kukumber”, ja läks tükk aega seletamist, enne kui jõuti järelduseni, et tegu on lihtlabaste kurkidega.
Nii et kallid turundajad ja reklaamiinimesed. Esimene asi, mida teile koolis räägitakse, on see, et keel peab olema korrektne. Ma käisin ise ka seal koolis, nii et ma olen neid jutte kuulnud. Aga leida reklaami, kus copy oleks ilma komavigadeta või lihtsalt typodega või muidu bambusesse kirjutatud, on tänapäeval praktiliselt võimatu. Isegi TV-s, kus heal juhul kolme sõna näidatakse, suudavad nad vea sisse teha. Sel viisil jätkates on teil lootusetu mingit oma prahti mulle maha müüa. Ega muul viisil kah eriti lootust pole, aga kirjavigadega on see täiesti välistatud.

Viljandi folgi kirjeldust lugedes klikkis äkki ette, et tegelikult on Assembly ja Viljandi Folk suht sama masti üritused, vähemalt elamise ja rahva koha pealt. Palju on täiesti tundmatuid inimesi, kellest mõned mingi jamaga tegelevad, näiteks ebasobival hetkel Guaaget mängivad. Kuigi Asm on folgist oluliselt tsiviliseeritum ja puhtam. Aga üks on tekkkno-, teine niisama-folkloor. Ja mõlemad on ära meinstriimistunud.

Õnnestus näha Windowsi remote desktoppi automaatselt töölepanduna üle veebi. Päris lahe värk. Lähed kindlale URL-ile, lajatatakse mingi paarisajakilone ActiveX vidin, mis siis kliendiosa mängib. Autendid ennast ilusti ära ja plauh, saadki remote masina desktopi. Õigemini siis domeeni sisselogimise. Ja hirmus kiire on ka - look’n’feel on täiesti nagu kohalikus masinas, kui mitte arvestada ülaservas tilpnevaid minimeerimise ja sulgemise nuppe. Räägitakse, et VNC olla sama kiire, aga minul on kohalikus võrgus mingid probleemid, nii et VNC venib nagu tatt.

Päris hästi tehtud. Ei tea, kas parem kui film, aga kindlasti mitte ka halvem. Positiivne on, et kavalehega, mis maksis 25 või 50 eeki, tuli kaasa CD, nii et eraldi ei pea midagi ostma. Varasemate muusikalidega, nt “Vampiiride tants”, on see häda, et eesti versiooni kõrge kvaliteediga salvestusi polnud kuskilt võtta (no lõpuks kuskilt mingi piraversiooni sain), ja välismaa omad olid jurad.
Aga Chicacoga vedas - asi pidi kl 21:00 hakkama ja ca 21:03 kuni 21:08 oli suht ränk vihmasadu, mis lava vett täis tõmbas, nii et seltsimehed käisid vett maha lükkamas ja lükkasid selle neile kaela, kes otse lavaserva all oma 500-krooniste VIP-piletiga laudades istusid ja eelnevalt selle vihma kaela said. Kaare all polnud häda midagi. Aga rohkem õnneks vihma ei tulnud ja heli ja muu oli igati jälgitav.

Varem oli suht hea uudiseid vaadata, kuidas kuskil Kesk-Saksamaal või Bangladeshis uputused olid, ja mõelda, et küll elame turvalises piirkonnas, kus sellist jama ei esine. Nüüd peab ilmselt selle kontsepti üle vaatama. Kuigi viimaste nädalate sündmuste suuremad kahjud olid, et osal inimestest tõusis kuivkäimast kõik tahke ja vedel õue peale, ja keldrites said arhiivid märjaks. Või Riigikontrolli serverid. Vähemalt ei saanud keegi surma. (Üle-?)eelmisel aastal oli kah ju mingi tornaado, mis katuseid minema viis ja puid autode peale ümber kallutas.
Ja nagu ikka, nõuavad põllumehed jälle toetust - et jälle ikaldus! Küll on kuiv, küll märg. Õigel põllumehel on sellised riskid kõik juba tegevuse sisse arvestatud - et heade aastate varudega suudetakse halbade kahjud katta. Üldse ei ole Eestis masspõllumajandusel tulevikku - lihtsalt ei suuda Poola ja muude lõunaosariikidega konkureerida. Küll aga on tulevikku loodussõbralikul masspõllumajandusel, nt sahver.ee - ja leidub inimesi, kes on nõus ka tervislike kohapeal tehtud asjade eest rohkem maksma. Aga lihtsalt selle eest lamedalt peale maksmine, et keegi ütleb, et mina tahan maal elada ja selle valdkonnaga tegeleda ja ülejäänud ühiskond mind ei huvita, on ühtmoodi vastik nii Eesti kui Prantsusmaa põllumeeste puhul.