Äripäev on olnud Eesti veebimaastikul tugev suunanäitaja. Esimesena tehti online-uudised, WAP ja palju muid põnevaid asju. Olen nende veebi kasutanud mitmete versioonide jooksul - eelmine versioon oli OK, praegune, mis läks käima vist kunagi eelmisel aastal, on kah hea.
Ainult ühes asjas tundub, et pandi vähe puusse - nimelt tekstisuuruse valik (kaks parempoolset ikooni).

Esiteks see kipub vahelduva eduga töötavat. Firefoxis käib enamvähem, aga IE-s enne üldse ei töötanud. Nüüd sain teksti suureks muuta, aga tagasi väikseks enam ei saa.
Teiseks, vt Widgetopia. Lingi tegemine raskesti märgatavaks ei ole eriti kasutajasõbralik. Võib muidugi vaielda, kas lehe veebiversioonis on selle funktsiooni peamine mõte teenindada nägemispuudega vanaemasid - ehk lihtsalt lugemist hõlbustada? Seda enam, et tegelikult on valida ainult kahe suuruse vahel.
Teoorias on tänapäeval popp see, et veebid skaleeruvad vastavalt kasutaja brauseris seadistatud tekstisuurusele. Praktikas ma pole kindel, kas praegu nt IE-s ja FF-s olev lahendus, et pead kuskilt menüüst selle optsiooni välja surfama, ikka toimib.

channel9 foorumist. Tõesti, paljudel arvutitel ei ole enam flopidraivi (lapakatel, ja vist ka desktoppidel), nii et noorus kindlasti hakkab varsti küsima, mis see on. Umbes sama, kui et autovõti oleks vändakujuline, sest kunagi löödi mootor vändast käima.
BTW: Anyone have any idea of how much longer the 3.5” “Save” toolbar button will exist as the standard Save icon? It’s a shame that it only finally got the metal read sleeve oriented in the right direction, as I haven’t even seen a 3.5 in over a year and haven’t owned a drive in over 2, but it won’t be too long before someone uses a UI and goes “So what is that weird blue thing on teh Save button?”

Esimesed tudengid lõpetavad kolmeaastase bakalaureuseõppe. Järjekordsed tervitused hariduskorraldajatele. Enamik artiklis sõna võtjatest väljendab mõtet, et ega see kolmeaastane õpe ikka üks õige asi ei ole ja et õige töötaja tuleb ikka viieaastase õppe järel. Viidatakse Bologna deklaratsioonile. Samas, kui vaadata, mida see deklaratsioon tegelikult ütleb, siis seal on ilma igasuguse kahemõttelisuseta kirjas “first degrees no shorter than 3 years and relevant to the labour market”. Ei tea, miks Eestis on siis vaja seda niimoodi käsitleda, et tegelik tööturule kõlblik õppeaeg mitte ei lühene neljalt kolmele aastale, vaid pikeneb neljalt viiele.
Eestis on üldse popp kõrgharidust üle müstifitseerida. Et kui keegi ikka on kõrgharidusega, siis võib paugust eeldada, et ta on igati viks, tark ja usin überinimene. Tihti kohtab aga inimesi, kes ainsa asjana on ülikoolist saanud ebamõistlikult kõrge enesehinnangu.

Estonian Airi reisi.net on igati tore teenus piletite ostmiseks, aga riikide valik on neil huvitav. Teab keegi, millal Alaska iseseisvus? Ja tavaliselt on riikide valikus ettepoole toodud USA ja UK ja Saksamaa jms, reisi.netis siis Serbia ja Palestiina? Mida sellest arvata?

Kui oled softitegija ja tahad oma kasutajale ajudele käia, siis on kindel mats seda teha nii, nagu Hello ja mõned teised softid veel teevad. Nimelt, kui võrguühendus maha kukub - aga seda juhtub tänapäeval ju tihti nt traadita ühenduse korral - siis kasutaja KINDLASTI ei märka seda ÜLDSE, et tal brauser, meiliklient ja muud asjad enam ei käi, vaid TERVITAB miljonit popuppi, mida sa talle näkku lajatad. Näiteks kui mul wifi maha kukub, siis kohe kargab lahti traysse peidetud Hello login-ekraan, mis automaatselt üritab uut loginit teha. Samuti kargab loomulikult lahti bluetooth dialup aken, mis pakub lahkesti mobiiliga ühendumise võimalust.
Ja oletame, et sulged kõik need popupid suure vaevaga ära ja asud ühendust taastama, mis õnnestub, ja suudad jälle intervõrku sisse saada. Mida Hello teeb? Loomulikult viskab partsti lahti oma peaakna, mis sind edukast sisselogimisest teavitab ja eeldab, et tingimata on just tema kaudu mingite napakate fotode ja sõnumite saatmine esimene asi, mida sa võrgus teha ihaldad.
Selles mõttes tasub küll Skypest eeskuju võtta, et sinna on sisse programmeeritud võimalus, et võrk käib aeg-ajalt üles alla ja ei ole vaja inimeste ajusid mingite mõttetute popuppide ja lahtikargavate peaakendega ruineerida.

Üks imelik idee käidi sel nädalal välja, mis eriti palju vastukaja ei tekitanud. Nimelt tahetakse keelata laste katsetega kooli vastuvõtmine. Huvitav, miks küll? Kurb tõde on see, et mitte kõik lapsed ei taha ja suuda õppida sellisel tasemel nagu tippkoolid eeldavad. Ma käisin ise kah ühes sellises koolis, kuhu katsetega sai, ja ei näe küll ühtegi põhjust, miks see oleks mulle või kellelegi teisele kahjuks tulnud. Ja et neile koolidele tahetakse teeninduspiirkonnad teha… kui praegu on vähemalt mingigi demokraatia ehk siis kooli pääsemisel määrab lapse edukus katsetel, siis tulevikus sõltub asi ainult sellest, kuhu oled osanud endale elamise soetada? Võrdsus missugune.
Jääb üle ainult Kivirähki tsiteerida, et “ikka õieti öeldakse, et need haridusministeeriumi omad on kõik lollakad”.

Olen juba mitu aastat Scene.org Awardsi ˛üriis ja korraldusmeeskonnas. Kõigil demoüritustel ei jõua aktiivselt käia ja toimuval pilku peal hoida, aga kord aastas toimuv kõikehõlmav üritus annab hea ülevaate aasta jooksul demoscenel toimunust. Selle aasta nominendid peaksid paari päeva jooksul veebi jõudma, aga paar leidu:
Nagatabi / Sector Omega - jaapani stiilis.
Panjabmore Meets 007 Again / Calodox - kunagi oli Agent Orange/Orange, see on midagi selle sarnast. India filmide paroodia?
8088 corruption / Hornet - kuidas videot 8088 CPU ja CGA video peal jooksutada.
Paradise / RGBA - uus tase 64K realismis. Õhkõrnalt paneb isegi Conspiracy uuematele töödele ära.
Rebirth / PUSH Entertainment - 4K sisse pandud kõvem softsynth ja pilt kui mitmetes 64K-des. Assembly 2004-l diskvalifitseeriti, kuna heliriba oli miski hollandi diskoloo pealt maha tehtud.
Obsoleet / Unreal Voodoo - Asm04 võitja. Lihtsate vahenditega hästi tehtud - scenehuumorit, hea heli, mida veel vaja.
Moped / Mayoneez and the boys - füüsikanalja.
Sellega seoses on plaanis minna selle aasta Breakpointile. Plaan pole küll veel päris lõplik, aga siiski on minek tõenäoline. Kui keegi kaasa ei tule, siis lähen üksi, aga seltsis on muidugi segasem. Minekuhuvist anna teada foorumis või otsekontaktiga.

Ei saa jätta end kaasa haaramata moevoolust ja selleaastaste eurolaulude kommenteerimisest. teller ja devil on küll enamiku tööd juba ära teinud, aga mõned ääremärkused siiski.
Nr 4 - Dream in a Dream, Airi Ojamets. Sümpaatne, üks kolmest, kelle poolt hääletasin. Nõutuks teeb ainult, et miks talle lõppesitlusel mingi napakas pid˛aama ja nõme soeng oli vaja teha ja selga toppida? Nädal varem esmaesitlusel oli palju parem.
Nr 2 - Nevermore Island, see, mis tala sai. Ma ei saagi nüüd hästi aru. Teda olla mängitud mingil aastavahetuse peol tükk aega tagasi. Aga samas räägib rahvas, et nr 9 Moonwalk ja nr 10 vanillaninjajuunior olla tükk aega juba Sky Plussis sel aastal mängitud? Miks siis nemad kvalifitseerusid? Mitte midagi ei saa aru.
Nr 9 Moonwalk - tuima esituse eriauhinna võiks see saada. Tüdruk seisab laval, õõtsutab natuke. Ma ei saa aru, miks see lugu nii palju hääli sai.
Nr 10 Lets get loud - täitsa ok võitja. Teema on sama mis Everybodyl, mis ju võitis, mitu aastat tagasi see nüüd oligi. Ma ka helistasin neile. Ainult sellest ei saa aru, kas tänapäeval hambaklambreid ei panda noortele enam? Neljast tüdrukust vähemalt kaks, kui mitte kolm vajavad neid küll hädasti. Mul omal ajal olid kah mingis viiendas või kuuendas klassis ja nüüd pole häda midagi. Ei tohiks ju nii kallis olla. Rebekka mõjub kogu seltskonnast kuidagi kõige profimana. Vähemalt poolfinaalist võiks küll edasi saada.

Miks lennujaamade turvakontrollis korjatakse ära kõik maniküürkäärid, aga samas mu lapaka kotis olevale Kensingtoni trossile pole keegi kunagi tähelepanu pööranud? Kui tahaks kedagi nt ära kägistada, siis sellega võiks vabalt seda teha, sest tegu on ikka väga konkreetse trossiga, mida niisama kääridega juba läbi ei hammusta.
Teine huvitav lugu on see, et püksirihma pannal+saapapaelte kinnitusaasad suutsid üheskoos metalliotsija piiksuma panna. Tallinnas oli ikka high-tech lähenemine, kammiti metalliotsijaga läbi, aga Londonis ei hakatud tehnoloogiaga jaurama, vaid mindi kohe läbikatsumise peale.
Kui veel lendamisest rääkida, siis oleme üldse high-techim riik ja õnnetused on ka teistlaadi. Nimelt Eesti Õhu Londonisse lend 2.02 hilines seetõttu, et mingid lennujuhtimis- vms kompuutrid olid surnud ja protseduure pidi käsitsi tegema, nagu kapten ütles. Seevastu rong Gatwickist kesklinna oli aeglane seetõttu, et eelnevalt oli mingi eelmine rong põntsti vastu silda sõitnud ja sündmuskoha puhastamine võttis aega ning tekitaski ummiku.

Suzukil jookseb Kuku raadios viimasel ajal mingi päris lahe reklaam, kus kaks müügimeest omavahel targutavad konkurendi pakkumise üle. Selline natuke moron-varakapitalistlik-uusrikas ja iroonilises võtmes. Nad võiks endale teene teha ja selle mp3-na kuskile üles panna, saaks tasuta märksa rohkem kuulamisi kui raadios raha eest. Kui keegi teab, kust seda saab, siis ma oleks käpp.
UPDATE: näe kui lihtsalt asjad käivad. pets korjas selle siit üles ja küsis Kuku peatoimetajalt Janek Lutsult, kas saaks. Kes selle lahkesti ka mulle saatis ja nüüd on see siit saadaval. Kui kellegi õigusi rikub, et see siin üleval on, andke aga lahkesti teada ja võtan maha.

Tänane “moron of the day” auhind läheb konkurentsitult Jaak Allikule, kes Postimehes arvab e-hääletuse kohta: «Meie arvates ei lähe see kokku põhiseaduses ettenähtud ühetaoliste valimiste põhimõttega,» ütles Rahvaliidu riigikogu fraktsiooni aseesimees Jaak Allik. «See loob selged eelised inimestele, kellel on kodus eelkõige arvuti ja ID-kaardi lugeja. Kui enamik eestimaalasi peab siis tuult, külma ja tormi trotsides ikka valimisjaoskonda minema, siis nemad istuvad rahulikult oma soojas kodus ja ajavad asja joonde arvuti taga tugitoolis istudes.»
Huvitav, kus riigikorras räägiti seda juttu, et kuna kõigile pole võimalik anda, ärme anna üldse kellelegi ja kõik ikalduvad ühtemoodi. Konkreetselt valimistest rääkides, miks näiteks saavad osad endale hääletuskasti koju tellida või lihtsustatud korras elukohta registreerida. Oleks ma õel, siis samamoodi räägiks, et miks mõned elavad maal ja saavad selle eest niisama raha, et maaeluga tegelevad, aga linnaeluga tegelemise eest ei saa. Aga ma ei räägi.
Laiem küsimus on, et kas tõesti on vaja endale nii haledalt vett peale tõmmata ja ühe rahvakihi soosingu võitmiseks nii rumalat juttu ajada, et teiste silmis lausa lolliks jäädakse.