Alles sai Postimees uue peatoimetaja, kui juba oli neljapäevases väljaandes kaks märkimisväärset lugu, üks neist lausa esiküljel. Kas uus peatoimetaja tähendab nihkumist innovatsioonipiduri suunas?
Esiteks, kui netipangas meelega vale kontonumbri paned, siis läheb raha valesse kohta. Asjaolu, mis netipangandusega vähegi kokkupuutunutele pole mingi uudis. Just nimelt paned meelega vale konto, mitte ei “tee näpuviga” nagu artikkel väidab - kontonumbrid sisaldavad kontrollsummat ja kui lihtsalt ühe numbri mööda paned, võtab aparaat selle raudselt kinni. Liiatigi ei ole inimene ju lammas ja pangas ei tehta “lihtsalt” ülekandeid - enamik makseid on nagunii eelnevalt määratud või siis, kui esmakordselt uut saaja kontonumbrit sisestad, loed selle kolm korda üle - vähemalt mina küll loen. Ja ei ole sarnaste probleemide otsa, et raha valesse kohta läheks, oma kümneaastase (neti)pangakliendipraktika jooksul ühtegi korda komistanud, kuigi olen teinud üsna mitmeid tuhandeid makseid.
Ühesõnaga järjekordne püüd tekitada “halb teenusepakkuja ahistab klienti” vastandamist. Mis on mõnikord küll õigustatud, aga olles mitmeid teenuseid maitsnud nii teenusepakkuja kui kliendi poolel, siis tihti ka mitte - halvemal juhul (kuhu ka see netipanga-kontonumbri jutt minu jaoks kvalifitseerub) ei küündita kõrgemale tasemest “ja üleüldse, vaadake mis poes vorst maksab!”
Teine lugu, lausa juhtkiri, kuidas e-hääletuse ärajätmine on hea ja õige. Kusjuures argument, millega president seda tegi ja millele Postimees takka kiidab, on nii otsitud, et otsitum enam ei saa olla. Mitmekordne hääletamine ei ole mitte kiusu pärast e-hääletusse pandud, vaid välistamaks teist ohtu, mida vastased prõõkasid - äraostmist/mõjutamist.
Kogu e-hääletuse viimase nädala diskussioonis kõlas vastaste suust ka üks tark mõte - nimelt võiks kõigisse valimisjaoskondadesse kaardilugejaga arvutid üles panna, kus saaks ka kohapeal e-hääletust toimetada. Mis polegi nii paha mõte ja on ka materiaalselt täiesti teostatav - valimisjaoskondi on suurusjärgus 400 ja neisse valimiste ajaks kaardilugejaga arvuti ja sinna juurde asja valdav inimene orgunnida, kes tehniliselt juhendaks, aga samas hääletamist ei mõjutaks, pole kuigi kontimurdev - sama tööd on ju komisjoni liikmed pabersedelite osas eluaeg teinud ja mispoolest see e-hääletus siis nii erinev on.

Blogimis- ja CMS-maailmas eksperimenteerides leidsin, et on olemas kaks “semantilise tekstivormindamise” standardit, Markdown ja Textile. Kontsept mõlemal sama - näiteks blogis või CMS-is artiklit toimetades ei pea tekstivormindamiseks käsitsi HTML-i sisestama ja ka möllama mingi WYSIWYG-editorikäkerdisega, mis kõik (või ei ole mul lihtsalt vedanud?) eranditult jubedat mittevalideeruvat HTML-i toodavad. Selle asemel sisestad oma vorminduse pseudomarkup-i abil, näiteks tärnide vahel olevast tekstist tehakse <em> ja topelttärnide vahel olevast <strong>. Sama asi ka pealkirjade, linkide ja kõige muu levinud vormindusega. Markdowni ja Textile’i vahe ongi siis peamiselt süntaksis.
Algul ma sellisesse pseudomarkuppi eriti ei uskunud - aga ohtralt sisu toimetades tulevad selle head küljed esile. Nimelt on korrektset HTML-i käsitsi üsna vaevarikas ja tüütu toota, näiteks “smart quotes” ja mdashi jaoks peab õiged märgikoodid eraldi tabelist järgi vaatama - ma pole veel nii giik, et need mulle pähe oleks jäänud. Markdown ja Textile seevastu teevad kõik vajaliku ise ära, nii et saad keskenduda tekstikirjutamisele. Samas kui on vaja mingit peenemat vormindust, mida pseudoelementidega väljendada ei saa, siis on alati vähemalt Markdowni puhul (Textilega pole nii palju müranud) võimalik käsitsi HTML-i vahele toppida, mida Markdown ära ei sodi.
Iseenesest on selline standardimine hea, sest sarnast pseudomarkuppi kasutavad ka erinevad wikimootorid, kusjuures igaühel neist on see erinev. Kui oled aga ühes mootoris Markdowni omandanud, siis oleks mujal süsteemis, mis samuti Markdowni toetab, seda äärmiselt lihtne kasutada.

Vot kui oskaks ise sellist animatsiooni teha, siis oleks kunn. Peaks Assembly jaoks ikka vähemalt midagi kokku virutama. Aga kardetavasti ei jõua animeerimist nii kähku ära õppida. Siis on vähemalt teiste oma hea vaadata.

Sellist toodet pakutakse siis Järve Selveri “pannkoogid ja kebab” söögikohas. Kui fotolt hästi näha pole, siis “friteeritud pelmaanid”. Läheb samasse kategooriasse kui ananassiloigud, “pandi just” ja kusetilinad.
Muidu olen kah lammas, tänan küsimast. Telefon tühjenes viimasel ajal kahtlaselt kiiresti. Ükspäev siis näppisin optsioone ja tuli meelde, et kuskil pool aastat tagasi lülitasin taustvalgustuse mingil põhjusel “automaatne”->”always-on”. Tagasi automaatseks pannes on aku märksa kauakestvam.

Saa ise cooliks reklaamitegijaks. Paistab, et seda ka tegelikult müüakse - üldse ei imestaks, kui nad päris head rulli sellega kokku ajavad.

Tallinna Ülikool tegi logokonkursi, nüüd võitjagi olemas. Võidutöö kohta kaks asjalikku kommentaari.
võidutöö sobiks mõne adult kanali logiks väga hästi.
võidutöö meenutab seda, mis oli vanasti ikarus bussides esimeste pinkide juures, kus oli kujutatud täiskasvanut, väike laps süles istumas tema poole.

Andrus Koka tänases Postimehes olev jutt juhatab F-Secure’i bloogi, kus hulga muu põneva sisu kõrval ka auto viirusega nakatamise katsest juttu. Mis seekord küll ebaõnnestus, aga kardetavasti ei ole mitte kõik tulevased mudelid nii vastupidavad. Kusjuures sama jutt oli juba eelmisel nädalal online-uudistes. Parafraseerides “Viimset reliikviat”, siis mitu korda peab sama juttu veebis ära trükkima?
Blog iseenesest on huvitav - viiruseuurimiste, katsetuste, ürituste ülevaated.

Schneier on Security: Should Terrorism be Reported in the News?
One of the things I routinely tell people is that if it’s in the news, don’t worry about it. By definition, “news” means that it hardly ever happens. If a risk is in the news, then it’s probably not worth worrying about. When something is no longer reported — automobile deaths, domestic violence — when it’s so common that it’s not news, then you should start worrying.
Asjalik loogika. Selle järgi ei peaks eriti poliitikute sebimise pärast avalikul areenil muretsema - mingid mõttetud seltskonnatõmblused ei lähe eriti kellelegi korda ja õnneks suurt midagi ka ei mõjuta. Märksa olulisem on küsimus, mis jääb kaadri taha ja eelistatakse erinevatel põhjustel mitte avalikkuse ette tuua.

Päris hariv oli 5. mai “Unetuse” saade, kus eesti ja vene noored arutlesid Teise maailmasõja ja selle eri poolel võidelnud eestlaste mälestusmärkide üle. Venemaa on jätkuvalt edukas mõistete semantika väänamisel ja selle oma kultuuriruumis elavate noorte (kuhu kuuluvad ka paljud Eestis elavad vene noored, kes jälgivad rohkem Vene ja maailma kui Eesti meediat) peadesse istutamisel. Jätkuvalt arvavad vene noored, et Punaarmee oli Eesti jaoks vabastaja ja et mitte mingi leppimine selles küsimuses ja saksa poolel võidelnud eestlaste mälestusest lugu pidamine pole võimalik.
Samavõrra minule vastuvõetamatu on ka aga mõnede eestlaste seisukoht, et kuna 20 000 punaarmees olnud eestlasele on Eestis 170 mälestusmärki ja 70 000 saksa poolel võidelnule 2 märki, siis lahendus on hakata ohtralt saksa sümboolikaga mälestusmärke püstitama. Tegelikult polnud kumbki neist - ei haakrist/SS ega punalipp viisnurgaga - meie sümbolid, ja mõlemad neist tuleks keelustada ja maha võtta. Mälestusmärgid hukkunud eestlastele ja teistele rahvastele võivad alles jääda, aga ilma igasuguse viiteta ideoloogiale või armeele.
Vt ka laupäevane Postimees. “Kui me nõuame Venemaalt vabandamist, siis kas me oleme valmis seda vabandust ka vastu võtma, andestama ja leppima niisamuti, nagu on seda suutnud suure sõja suurimad vaenlased?”
Veel üks teemasse uudis: vandaalid rüüstasid Narvas Saksa sõjaväekalmistut. Kommentaarid on liigsed.

Uus tore aparaat Google’ilt. Kasutab hulka tehnoloogiaid, nagu prefetch, Google’i cache-serverid ja muu, mis peaks veebibrausimise kiiremaks muutma. Negatiivne külg on, et mõnele lehele, mis kasutab cookiesid, minnes tuleks ta välja lülitada, muidu läheb navigatsioon vasakule (kui seal lehel nt näidatakse viimaseid postitusi, mida kasutaja on lugenud, nagu mõnes foorumis).
Mõned kommentaarid veel:

[12:11:47] x says: Google has done quite lot of user tracking stuff lately - the toolbar, web accelerator etc. I wonder, how much of the data they are using in their ranking algorithm to find out which sites really are popular. Counting incoming links was the previous silver bullet that Google’s ranking was based on. Direct website visitor tracking seems to be the next silver bullet in their clip (along with the hilltop algorithm etc).
[12:26:35] y says: i wonder do they monitor new urls and spider them with googlebots afterwards like they did with IE toolbar and opera google-ads.
[12:26:47] z says: most probably
[12:27:24] y says: then be careful when you browse some temporary/personal stuff that you put up somewhere for a while. google might just find it.
[12:27:31] y says: there have been many cases like this
[12:28:01] z says: putting out any temporary/personal stuff without password and relying on url obscurity is a bad idea with or without the accelerator.

e-hääletus hakkas nüüd ikalduma, kui Riigikogus eile katkestati seadusemuutuse lugemine, mis oleks selle sügisesteks KOV valimisteks lõplikult seadustanud.
Paljudes blogides on sel teemal head materjali ja viiteid, millele mul faktidest suurt midagi lisada pole - vt tehnokratt, kaljundi, palts, linnar, henrik.
Kommentaarina võiks öelda, et milles on selle ringi läbikäimise mõte jälle? Mida see Rahvaliit tõmbleb - kas on vaja tingimata jälle kaevata välja kõik jutud, kuidas nad ise IRL massiliselt hääli ostavad? No milleks. Kõik need vaidlused on ammu läbi vaieldud ja leitud, et süsteem käib küll. Kust siis nüüd äkki välja tuli, et ei käi. Oinakari.
Teisest küljest on infolevitus e-hääletuse teemal pool aastat enne üritust natuke nõrk. valimised.ee sisaldab jätkuvalt vabadussamba teemalist soga. Võiks natuke investeerida ja lasta selle asemele PR- ja reklaamispetsidel üks lihtne ja asjalik tutvustussait teha, mis asja inimkeeli lahti seletab. “Tavainimesel” pole jätkuvalt õrna aimugi, mis asi ntx on ID-kaardi lugeja ja kuidas see valimistega seotud on, aga just e-hääletus võikski olla motivaator teema massidesse viimisel.

Selleaastase volbriöö kõrghetk oli minu jaoks öösel kell 2 korp! Sakala konvendis. Samasse aegruumi punkti oli sattunud kuidagi hämmastavalt palju kolleege, erinevaid koolikaaslasi ja muid pudulojuseid, kellest ei oleks mõnedest küll oodanud, et neid seal kohtan. Aga tore oli kõiki näha. Öeldakse, et kogu õige rahvas on sellel ajal Sakalas. Ju siis minu close encounters oli selle teoreemi tõestus. Eriti kui juurde liita veel mõnes teises konvendis enamvähem samas aegruumis kohatud rahvas.
Andres, Jaan, Taavet, Kessu, Märten, Piret, Kadri, Leeni, Kristi, Kärt, Hannes, Tarmo, Kristo, Jörgen, Raigo, Külli, Taivo, Märt, Moi, Kadri… jne… bwääää. Buffer overflow. Üledoos. Aga selline, millest kahju ei sünni ja võiks teinekordki olla.