Vot huvitav teema. Kas blogid on meedia valvekoer? Ma olen üritanud võimalikult vähe meta-blogida ehk blogimise teemal siia kirjutada, aga sellest tekstist ei saanud mööda minna.
Iseenesest sümpaatne. Näib, et kodanik teab, millest räägib. On kohalikke bloge lugenud.
Teine küsimus on, kust üldse tuleb teemapüstitus, et blogid valvekoerlusele pretendeerivad? Nagu Sven ütleb: “kuidas saab loota tõsiseltvõetavusele ja mõjukusele, kui kirjutada ühel päeval kirglikult valitsuse istungi otsuste kohta ja järgmisel päeval kiidelda samas oma uue vinge telefoni/fotoaparaadiga.” Minu meelest on meil kahte sorti blogisid — ühed on needsamad fotoaparaadi ja “mina ja minu koer” tüüpi, teised on kah seda tüüpi, aga sisaldavad näpuotsaga “ühiskondlikke” teemasid. Puhtalt valvekoer-tüüpi blogi ei kujuta ette, et Eestis praktikas saaks teha. Pole “turgu”, mõtet. Need, kes seda kirjutada suudaksid, on oma kapatsiteediga tihti mujal hõivatud.
Natuke on samasse auku telleri tümitamine, kui ta mõnede arvates liigselt oma tööandjat promos. Kas bloggeril on lugejate ees mingi vastutus? Mina kuulun sinna parteisse, kes arvab, et ei ole. Tahan, kirjutan, ja ükskõik mida. Ei taha, siis ei kirjuta. Mõnel on kahju, kui enam ei loeta, mõnel pole. Ainus vastutus on iseenda ees - kuna blog on alati isikuga seotud, siis on ta n-ö isiku kui brändi lisaväärtus. Näiteks töölevõtuotsuste tegemisel või mittetegemisel võib blog otsust nii positiivses kui negatiivses suunas mõjutada ja kui blogi loevad inimesed, kes praeguste või tulevaste tööandjatena võivad figureerida, tasub arvestada.