Nagu praktika näitab, on teise inimese andmete registris pekki keeramine lihtsamast lihtsam.
Maja sundüürnikest vabastamiseks tuleb omanikul elanikud meelitada mingil ettekäändel ajutiselt mujale elama ning anda seejärel tagaselja rahvastikuregistrisse aadressiandmete muutmise avaldus. Vastavalt seadustele saadavad ametnikud elanikele seejärel kirja, milles küsitakse nõusolekut registris senise aadressi kustutamiseks. Vastav teade avaldatakse ka internetis ametlike teadaannete leheküljel. Alates teate avaldamisest on inimesel aega üks kuu, et teatada registrile oma mittenõustumisest. Kuna aga elanikud on vahepeal jõudnud välja kolida ja maja on tellingutes, ei ole võimalik kirja kohale toimetada.
Seega - omanik paneb üürniku mujale elama ja annab taotluse sisse. Kiri saadetakse samale aadressile, kust üürnik on jee tõmmanud ja ei saa posti kontrollida. Ja ametlikke teateid ei loe nagunii keegi.
Lahenduseks oleks, et inimene ise peab registris oma andmete muutused kinnitama, ilma et keegi teine seda teha saaks.
Natuke meenub, et mõni aeg tagasi nägin Inglismaa voter registration formi, mille mõte oli rahvastikuregistris oma andmete kinnitamine. Sisaldas tohutult infot, mida inimene enda kohta andma ja kinnitama peab, et hääletada ja üldse igasuguseid toiminguid teha saaks. Mul küll tekiks kahtlus seda materjali posti teel edastada. Ja needsamad inimesed väidavad, et isikut tõendavad dokumendid on nende privaatsuse rikkumine… nomaitea.
Aga üürnike juurde tagasi tulles võiks kõiksugu muutustest hoopis e-postiga teavitada. Kui tahad kirja, siis maksa kulud kinni. Võsariigi utoopia.