Oyster card on kohalik “kuukaart”. Saadaval seitsme päeva ja kuu ja vist veel mingite ühikute kaupa. Seitsmeks päevaks maksab 18.50 kohalikku rubla — kui tuleb rohkem reisimist ette kui kord päevas, siis on mõttekas küll. Ja kasutamine on mugav — põhineb RFID-süsteemil, nii et sõidad kaardiga metroosse või bussi sisenedes vastavast lugejast üle ja lugemine on peaaegu ilma viiteta. ID-kaardil põhinev pilet on muidu tore, aga selle lugemine on nats aeglane ja kohmakas. RFID-d sisaldav ID või pass oleks siin aga kindlasti killer.
Jõekruiisil oli giidiks vahva 60ndates laevakapten, kes rääkis igasuguseid lugusid. Näiteks kuidas jõekaldal on a la kohalik perekonnaseisuamet, kes registreerib sünde, abielusid ja surmasid, ja mida kohalikud kutsuvad hatch’em, match’em and dispatch’em. Ja peale seda, kui sinna juurde kolis maksuamet, ka catch’em. Või siis et kuidas ühe silla alt mõned aastad tagasi leiti ülespooduna üks Vatikani paavsti raamatupidaja ja oli suur vaidlus, kas see on enesetapp või mõrv. Aga mõned kuud tagasi olla mingid tondid Itaalias siiski mõrvasüüdistusega selle sündmusega seoses kohtu alla läinud.
Imperial Hotelist tasub eemale hoida. Esiteks oli mul toas suht sama temperatuur nagu õues (kuskile 5C kanti), aknad konkreetselt puhusid läbi. Teiseks on seal mingi veider süsteem, kus võti on konkreetselt mingi poole meetri pikkuse tala küljes. Mõte ilmselt siis selles, et sa seda endaga linna kaasa ei tassiks, vaid iga kord ikka alla receptionisse jätaks ja hiljem tagasi küsiks. Ei tea, miks see vajalik on, ilmselt vanasti oli igal pool selline. Kolmandaks magasin pahaaimamatult, kui äkki telefon heliseb, väljas oli veel öö. Mitte mobiil, vaid see, mis toas on. Mõtlesin, et nii, nüüd on mingi tosi jama majas, ega niisama ei helistata. Ja võtan vastu ja siis mingi robot teatab, et “tere hommikust! Käesolevaga tarnime teile teie äratuse, mille te hommikul kella 6ks tellisite”. WTF?!?!?!??! Midagi ma polnud tellinud. Ja kell oligi muidugi 6. Ilmselt kuskil teises toas mõni tegelane, kes selle tegelikult tellinud oli, magas sisse.
Kui on vaja kesklinnast rongijaama saada, siis mugav alternatiiv metroole ja jala käimisele on buss. Esiteks odavam kui metroo, teiseks ei pea oma kola treppidest üles-alla vedama ja mingitest väravatest läbi ronima, kolmandaks on päevasel ajal vähem inimesi ja neljandaks on ka vaade ilusam — näed natukenegi linna.