Selline siis käsil. Ei tea, kas “tavainimese” huvi just kleepsust alguse saab? Sinna juurde võiks käia ka näiteks voldikud ja muu selline, mis seletavad lahti, mida inimesed tegema peaks. Aga mida siis täpselt? Igale poole vaba tarkvara installima? Või teemat uurima kõigepealt? Või? Põgusalt on öeldud, et “juhatavad huvitatud inimese kampaania veebilehele, kus avaneb võimalus tutvuda erinevate tarkvarapakettidega ja neid alla laadida”, aga seda lehte ennast ei paista veel olevat. Ilma lingita on raske ka kleepse teha - lingi pikkusest võib kujunduses ju täitsa palju oleneda.

EPL - tudengid nõuavad tasuta parkimise võimalust. Noh jah… ei tea. Kahtlane. Kommentaarides tuuakse argumendiks, et tudeng ei jõua muidu tööle. Et kui auto on, saab kahe loengu vahepeal 2.5 tunniks tööl käia. Aga sellise hakkimisega anyway ei saa tööd tehtud ja tegelt töötav tudeng on hariduspoliitikas üks väärnähtus, millest tahetakse lahti saada. Toetan. Mis siis, et ma seda ise ka olin. Töölkäijatele on avatud ülikoolid nädalavahetustel ja igasugu muud vigurid. Ja mujal maailmas ei ole kombeks ka palju väiksemates linnades kui Tallinn autoga kesklinnas käia, räme kirves lüüakse hoobilt selga pikema jututa. Ja ülikoolist (pedast) mõnesaja meetri raadiuses, kuigi ma ei juhtu sinna eriti tihti, tean ise suht palju tasuta parkimiskohti — kasvõi Kadriorus. Aga eestlastel juba paistab olevat kord selline komme, et kui olen suutnud endale auto hankida, siis PEAB RAUDSELT sellega igalepoole treppi ja vaat et uksest sisse sõita saama. Et muidu ei ole ikka õige asi üldse. Tegelt võiks ntx Estonia ja Draamateatri ja pool vanalinna buldooseriga kokku lükata üldse, saaks päris head pinda parkimisplatsi või -maja jaoks, arvavad ehk mõned.
Parkimismajad on kesklinnas igati omal kohal — aga siis, kui nad on maa all ja silma alt ära. Tallinnas võiks rohkem neid maa-aluseid olla küll, jääks rohkem pinda linna ja elu jaoks.

Uskumatu värk. Uskumatud tüübid. (Ma ei tea ainult, millised? Arnold ja Ingrid? Või need lapselapsed? Või veel keegi kolmas?) Hea igatahes, et uudised otsa ei lõpe.
[11:05:15] X says: i am so going to Club Kadriorg this weekend, who wants to join?
[11:05:40] Y says: I hear you can rent it for private parties, weddings and shit
[11:06:00] X says: yea
[11:10:13] Z says: url?
[11:10:20] X says: www.president.ee
Samal teemal miski grassroots-infoleht.

Autoriõiguse küsimustele leiab vastuse ühest kohast, kirjutab Eesti Päevaleht. Muidu tore uudis, aga miks oli vaja link panemata jätta? Nüüd mine nagu loll otsima kultuuriministeeriumi veebi ja looda, et seal link olemas on. Proovime siis…
kmin.ee - kaitseministeerium
km.ee - köögimaailm
kult.ee - võtmata, sobiks Rakvere Lihakombinaadile ntx
Google’i abiga leidsime hoopis kul.ee, kus olev uudis tõepoolest ka õige saidi autor.ee kätte juhatab.

Ansip ütleb, et ei peaks olema, sest “ei ole mõtet vähendada Tartust Tallinna sõitmise aega teelaiendusega viie minuti võrra, kui Tallinna piiril tuleb pool tundi ummikus oodata”. See on ainult pool tõde. Sõiduaeg võib-olla ei vähenegi nii palju, aga sõiduaja kõrval on oluline ka sõidu kvaliteet. Tallinna ja Tartu vahel sõelub igapäevaselt väga palju nii avaliku kui erasektori inimesi, kes riigi ja firmade asju igapäevaselt ajavad. Nad jätavad sinna teele märkimisväärse osa oma aja- ja närviressursist.
Mida ebakvaliteetsem on sõit, seda väsinum oled sihtkohta jõudes ja seda vähem kasulikku tööd jõuad sel päeval veel teha. Kaherealisel teel sõitmine sarnaneb Pariis-Dakar ralliga, kus kunagi ei tea, mis järgmise kurvi taga ootab ja millal tuleb järgmine sobiv koht möödasõiduks. Seevastu neljarealisel sihid suuna paika, lükkad kiirusehoidja sisse (lubatud tippkiirus pluss-miinus paar-kolm ühikut vastavalt südametunnistusele) ja ongi enam-vähem kõik. Vahepeal tõmbad mõnest aeglasemast seltsimehest sujuvalt mööda ja valmis. Jääb võibolla rohkem aega, aga kindlasti rohkem närve ja erksust sihtkohas asjalike asjadega tegelemiseks. Kas Ansip on välja arvutanud, mis on inimressursi kulu kaherealisel teel võrreldes neljarealisega sõites (ja ma parem ei räägigi liiklusõnnetustest), et ta nii julgelt esineb?

Kaja kirjutab POP Sessioni blogijate valimisest ja küsib, kas 31 avaldust 10 blogijakohale on vähe või palju. Minu meelest on seda meeldivalt palju ja parasjagu. Eks ole see ka omamoodi märk Pulleritsule ja co-le, kes blogisid millekski ei pea ;) saame näha, mida siis kirjutatakse.
Vaata ka seda juttu, kus Kaja kirjutab, miks nad seda teemat üldse teevad ja kuidas on blogid seotud muu kommunikatsiooni ja üritusega.
Tegelikult kui juba jutuks läks, siis paar sõna veel blogitehnoloogia teemal. Kuna tegu poolärilise suunitlusega blogiga, siis selle võrra võib ka kvaliteedi suhtes rangem olla. Olles natuke eri blogivahendeid näppinud, siis siia viide, mis PopSessioni blogis täielikust õnnest puudu on.
* Kui olen mõne postituse sees, siis kuidas avalehele saab? Ahah, väike “Kuva kõiki” link on kuskil üleval paremal, mis muu kribu-krabu seest eriti välja ei paista. Ja IE-s ei tööta korralikult — vt järgmine punkt.
* lehe päises on Content-type päis puudu, mistõttu IE näitab täpitähtede asemel umbluud (ja ülalmainitud niigi väike “Kuva kõik” link on ka pooleldi katki).
* RSS-is on ainult osalised tekstid. Ma tahaks täistekste, sest ei taha pidevalt feedreaderi ja brauseri vahel lülitada.
* RSS-i subscribe link peaks olema ka lehe päises <link rel=”alternate” type=”application/rss+xml” title=”RSS 2.0” href=”aadress.xml” />, siis oskavad igasugu feedreaderid ja brauserid selle automaatselt üles korjata.
* trackback-featuret tahaks ka, et eri blogid üksteisega rääkida saaks. Et kui mina blogin mõne artikli kohta, siis POPblogisse läheb automaatselt selle kohta trackback, ilma et ma peaks kuidagi eraldi viitama. (See on ka üks põhjus, miks mul blogger.comist järjest rohkem siiber on, sest ta ei oska natiivselt trackbacke ja ma ei viitsi pluginatega jaurata. Varsti panen Movable Type’i, tegelt ka.)

Vana aasta viimastel päevadel tehti siis selline pöördumine. Seal uudise juures mitmeid häid linke — nii poliitikute arvamus kui ka pöördumise enda terviktekst. Ja täna kuulsin raadios ka, kui üks pöördumisele allakirjutanutest Lisette teemat kommenteeris.
Ma ise ei arva homondusest eriti midagi, ei head ega halba. Aga poliitikute sõnavõtud Postimehes näitavad, et Eesti on hetkel kõike muud kui tolerantne Euroopa riik. Ja tegu pole mitte konservatiivsuse, vaid karja juhmidega, kes Euroopasse ja maailma veel ei kuulu. Sellised poliitilised otsused üldse on valdkond, kus tuleks isiklik arvamus hoida lahus sellest, mis riigile ja selles elavatele kõigile teistele inimestele tervikuna kasulikum ja mõistlikum on. Lähtuvalt liberaalsuse ja kodanikuvabaduse põhimõttest, kui asjassepuutuvate kõrval ühelegi teisele isikule abielust erineva partnerluse lubamisest midagi halba ei sünni, siis ma ei näe ühtegi reaalset põhjust, miks seda mitte lubada.
Natuke kahtlane on esialgu küll lubada sellistese partnerlustesse nt võõraid lapsi lapsendada, aga ka Lisette raadios ütles, et sellest praegu ka asjaosalised ise pigem ei räägi, kuna ka esialgne partnerlusmõte tekitas piisavalt diskussiooni. Aga partnerluses on hulk praktilise eluga seotud asju, nt vara omandamine ja jagamine, pärimine, maksud jms. Et kui ostate koos tabureti ja pärast lahku lähete ja seda jagama hakkate, siis partnerluse seadustamine aitab selliseid suhteid reguleerida. Ja taburetil on tegelikult suhteliselt ükskõik, kas teda jagavad homod või heterod.
UPDATE: blogides käib päris lahe sitasõda sel teemal. Vt Lisette, Merlis, wolli, wolli 2. Merlise oma ja selle kommentaarid ehk kõige värvilisemad. Mul tekkis ka igasuguseid mõtteid seda lugedes, aga praegu ei hakka kommenteerima, minge kommenteerige parem seal ise.

Hea uus blondinali, seda pole enne näinud. Uus tase.

Päris lahe spämm. Suvalisest allikast leidsin. Lubatakse tasuta loteriid ja kui veab, siis hulga raha — kuna skeem üles ehitatud klikkidele, siis võibolla toimib ka. Huvitav külastajate ligitõmbamise meetod on neil ka — avaldatakse tuhandete kaupa suvaliste inimeste nimesid, mis igasugu avalikest allikatest pärit. Ma võiks kahe euro peale kihla vedada, et “lugejate tungival nõudmisel” on neil hülgemöla. Ja üldse üks kahtlane ettevõtmine. Ja kindlasti mitte Eestis legaalne — aga kuna domeen ilmselt mingi sajusaarte OÜ nimel, siis hunt teab, palju Eesti võimu hammas sellele saidile peale hakkakski. Ja mis alusel.

BBC on pannud võrku viimaste aastate tähtsaimad uudised helis ja pildis. Nagu nad ise ütlevad: We’re pleased to present links to nearly 80 pieces of video and audio covering iconic news stories and events of the last 50 years. Samas pole sisu väljaspool UK-d kättesaadav, sest kulud kaetakse UK televisioonilitsentsitasust. UK-s nimelt selline süsteem, et kõik majapidamised maksavad telelitsentsi tasu, mis on sisuliselt sihtotstarbeline riiklik maks ja millega BBC-d üleval peetakse.
Digiarhiiv on iseenesest väärt algatus. Ja riigiga piiramine samuti. Jääme ETV-lt, kes kohaliku digitaalmeedia lipulaevaks pürgib, sama ootama. Kasutajate riigiga piiramine ilmselt ei ole aktuaalne, kuna kes seda eestikeelset digisisu ikka niiväga pirada tahab. Aga kui vaja, on olemas nii geoIP kui ka ID-kaart ja igasugu muud Eesti elanike autoriseerimisvahendid.
ITV on juba samm sinna suunda. Ainult brändi osas asi segane, toodet pakuvad ETV ja Elion koos, aga brändi ei oskagi nagu kummagagi siduda. Ja sisenemine on kah natuke keeruline — tuleb Elioni e-teeninduses miski leping sõlmida ja eraldi kasutajatunnus tekitada (miks netipangast või ID-kaardist ei piisa?), mis kardetavasti hulga kasutajaid eemale peletab. Ja sisu poolest on seal hulk sodi, millest osa kindlasti põnev, aga ootaks “tähtede” natuke selgemat esiletoomist just publitsistika ja uudiste osas. Ja veel viimase virisemise korras — rahvusliku digitaalmeedia arendamine on teenus, kuhu mul pole kahju oma maksuraha panna, nii et palun võtke see raha mõttetuste pealt ära ja selle eest tehke nii, et ma ise juurde maksma ei peaks, kuna maksudega on ETV-le see raha juba korra makstud. Või noh, minimaalne “omaosalus” oleks vastuvõetav, aga siis peaks see olema sümboolselt väike summa mingiks pikemaks perioodiks (lihtsalt et naljategijaid eemale peletada), mitte 10 või 25 või tont teab kui palju iga saate 24h litsentsi eest.

Siim küsib, mis eelmisel aastal põnevat juhtus. Minu jaoks kõige ekstreemsem sündmus pärines Londonist aasta keskelt. Muid huvitavaid juhtumisi läbi aasta:
Voolikuga naine
Paavst
Bletchley Park
Romānia
Cabinet War Rooms
Leim
E-hääletus
Veel naljakas lugu, mille kohta artiklit pole: kuidas ma sügisel piletit mööda lugesin ja Londonis lennukist maha jäin, bussiga Gatwickist Stanstedi pidin sõitma ja järgmisel hommikul easyjetiga tulema.
Oli tihe aasta. Järgmises/selles võiks olla vähem tihedust ja rohkem sügavust.