Ei ole Eesti ainus, kellel brändiarendus viltu läheb — juhtub ka suurematel. Ehk siis Saksamaa sai endale ka oma “velkam”-afääri. Tehti selline sait ja kampaania. Aga mõned seltsimehed kaevasid välja, et seda loosungit on 1935 juba mõnes teises kontekstis kasutatud. Ja nüüd segadust ja müra kui palju.

Tallinna ringtee projekt põrkas kolme valla elanike vastuseisule. Tüüpiline värk — olen kuskile kunagi investeerinud ja sealtmaalt edasi mingeid ühishuve enam ei ole, pange oma tee (vangla, …) kuhu tahate. Kuskil on ju alati kellegi maa ees. Ega muud lahendust ei ole kui riik peab leidma sobiva hinna, millega vaidlusalused maad lihtsalt välja osta või läheduses olijatele nende ebamugavused hüvitada, kui maja ja muu omand teele liiga lähedale jääb, aga otseselt ees ei ole.

Iseenesest positiivne, et kaardid ja muu inf netis kõik kenasti saadaval.

Kristjan kirjutab, kuidas Kalev Spa-s on ohtlikud torud. Tänud hoiatamast. Ma just mõtlesin, kas minna seda spad tšekkima või ei — nüüd jälle üks klient vähem. Kas mingi tervisekaitse või tehnilise ohutuse asjapulk ei peaks neid torusid üle vaatama enne käikuandmist? Kas nad ei pea kuidagi sertifitseeritud vms olema? Kõveraid banaane on oluliselt lihtsam mõõta, aga siin on midagi, mis reaalselt ohtlik ja frustreeriv inimestele.

Positiivne — Laagri Maksimarketis märkasin täna PSP-d ja selle mänge müügil. On küll raiped kallid nagu kell ja mööda vist PSP heal asjast kah eriti hiilida ei saa, aga hea ikkagi, et uusi vidinaid müügiks pakutakse. Ja erinevalt Kesk-Euroopast võid saada sisu ikka arusaadavas inglise keeles.

Ja “Prince of Persia: Two Thrones” PC-le on ka juba saadaval. Uuest peast võivad ülemise otsa mängud maksta mingi 600-700 kr, aga PoP seeria on Eestis meeldivalt odav ja nii Sands of Time kui nüüd Two Thrones olen saanud vaid tiba üle 300 kr eest. (Ei mäleta enam, kust ja mis hinnaga Warrior Within ostsin.)

Telleri delicious-feedist viide “blogi” eestikeelse vaste otsimisele. Ainsad toimivad variandid oleks mingi tuletis (b/p)lo(o)gist või “veebik”. Suht maakeelne tundub blogi/blogi/blogi. Või ka veebik — ja sellest viimasest “blogosfäär” oleks “veebikum” (nagu “kogum”, “universum”, “kommentaarium” jne).

Mul on vend Londonis. Neil tekkis mõte, et läheks Veerpalu sõitu vaatama saatkonda. Iseenesest innovatiivne idee, aga samas väga loogiline. Nagu aga võid Mardi bloogist lugeda, saadeti nad saatkonnast sellesisulise mõtte esitamise järgselt suurema tseremooniata pikalt.

Mina arvan, et see ei ole õige. Hea küll, saatkond ei ole avalik asutus. Aga samas on Eesti saatkond tükk Eestit ehk tükk kodu võõras kohas. Mina ei maksa neile raha selleks, et nad eestlasi pikalt saadaks, kui need vähe ebakonventsionaalsete mõtetega, aga muidu heatahtlikult lähenevad. Kindlasti on Londonis olemas mingi eestlaste klubi või muidu kontaktandmed ja Veerpalu sõitu kindlasti vaadati grupiviisiliselt kuskil. Ilus oleks olnud, kui saatkond oleks sellest teadnud ja osanud spordihuvilised noored sobivasse kohta juhatada, mitte lihtsalt pikalt saata. Sai küll sõit vaadatud, aga head muljet riigist ja tema näost siit ei jää.

Esseekonkurss. Auhinnad on ka. Kui ma veel ise koolis käisin, siis osalesin mitmetel sarnastel üritustel ja võitsin ka. Auhindadest olulisem on siinkohal intellektuaalne harjutus essee konstrueerimisel ja kirjapanemisel. Kuigi ka auhinnad pole üldse pahad.

Lõppenud eelmiste aastate konkursside võitjate kirjutised võiks muidugi veebis loetavad ka olla.

DELFI - Suur krediitkaardipettus paljastatud.

Kripo ja K–komando töötajad pidasid 23. jaanuari keskpäeval Tallinna kesklinnas üheaegselt kinni 15 isikut.

15 — päris suur number. Just oli uudis, kuidas Eestis finantskuritegevuse tase kasvab. Kuna seda tüüpi pättused on siin ilmselt nii ehk naa olemas, siis on see pigem hea uudis, et osa pätte kätte saadi. Ja krediitkaardiga tasub nii ehk naa valvas olla.

Korraldan natuke ümberkorraldusi ja on üle jäänud natuke kola, mida “garaažimüügi” korras maha müün.

Esimene objekt on arvutilaud.

Välja näeb selline. Hetkel pulkadeks võetud ja istub mul kodus. Suht funktsionaalne, aga maha müün sellepärast, et tegin toa kontsepti ümber ja nurgalaud sinna enam ei sobi.

Teine objekt on monitor LG Studioworks 900B. Ostsin vist aastal 2000 või 2001, täpselt ei mäleta, seega 5 või 6 aastat vana. Maha müün sellepärast, et ta on natuke liiga kobakas ja lähen vist üle LCD peale. Tegelikult ta päris flat ei ole, nagu artikkel väidab, ja kobakas on ka — suur ja kaalub palju. Vist mingi 15 kilo. Aga pilti näitab jätkuvalt head ja ise kasutan 1152x864 resos 100Hz juures, kuigi kannatab ka rohkemat.

Alghinnaks ütleme lauale 500 kr ja monitorile 1000 kr.

SVO võiks oma blogis hakata nats järjepidevamalt kajastama reklaame, mis nende töövaldkonnaga kokku käivad. Siin neile annetusena esimene :-)

Ma ei tea… mind see küll ostma ei kutsu. Pigem kannab sõnumit, et seal poes on müügiesindajad peamiselt tibide peal väljas, aga asjast ei tea midagi. Ma tahaks rohkem kuulda personaalsest teenindusest ja asjatundlikkusest. Nähtud mitu kuud tagasi Järve Selveris ja on siiamaani seal. Vägisi tekib tunne, et ma ei ole järjest enamate Eesti jaeäride sihtgrupis — kuhu ma siis elektroonikat pean minema ostma? :(

“Võrdõiguslikkuse” teemal on selline vastik maitse küljes, aga selle all saab ka mittevastikutest rääkida ja ma ei suutnud paremat nime ka praegu välja mõelda, nii et las olla.

Artikkel Google’ist. Tont selle Google’iga, aga allikad ja kommentaarid on huvitavad. Esimene kommentaator ütleb “varastamine on karistatav” ja lisab lingi allikale. Autor vastab:

Antud juhul ei olegi ma artikli loomise au endale omistanud ja seega ei saa vargusest kindlasti mitte rääkida. Sellele, et tegemist on refereeringuga, on viidatud esimese lõigu viimases lauses. “Alljärgnevalt teen sellest fantaasiarikkast tulemusest Business 2.0 vahendusel kokkuvõtte.”

Mingi imelik komme on Eestis ja ka maailmas, et kui mõnd allikat kasutad, siis isegi võib-olla nimetad selle oma sõnadega ära, aga viidet (linki) ei lisa. HTML pole ju nii raske. Ma võin õpetada. Siin on kiirkursus:

<a href="http://www.delfi.ee">see on link Delfile</a>

Ja ongi kõik. Ja LHV/Delfi sisuhaldussüsteemis on kindlasti lausa eraldi nupp lingi lisamise jaoks. Kui juba kasutada mingit allikat, siis ei tohiks olla liiga palju küsitud ka otselink sellele.

Kuivõrd seaduslik selline otsetõlge ja refereerimine on, on muidugi iseasi, aga praktiliselt võttes on CNN-il ja Business2-l ja teistel suurtel väljaannetel Eesti-suurusest mikroturust suht savi ja oma jõududega nad nagunii siia kunagi ei tule.

Postimees: Ministeerium jättis e-PRIA riiulile vedelema.

Miljoneid maksnud veebirakendus ise on valmis, aga ministeerium ei ole eraldanud põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile raha sellele serveri ja administraatori hankimiseks.

Peab see küll üks võimas (veebi)teenus olema, mille majutusele raksust pool miljonit kulub. On ju olemas RIA ja RISO ja sada muud ametkonda, mille ülesanne ongi teistele riigi osadele sarnast teenust pakkuda? Kindlasti hangitakse server ja administraator ja siis leitakse, et ennäe imet, on vaja ka internetiühendust, mis erinevalt serverist pole ühekordne kulu, vaid lausa igakuine.

Noh, okei, tegelikult allpool kirjutavad siiski…

«Algul arvestasime süsteemi ülalhoidmise kuludena 800 000 – 900 000 krooni aastas,» rääkis ta. «Siis oli Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus nõus e-PRIA keskkonna administreerimise ja haldamise enda peale võtma, aga riistvara ja serverid peaks ikkagi meie ostma. See läheks maksma ligi pool miljonit krooni.»

Et isegi on alet saadud, 1 milli pealt poole peale. Samas on jutt ainult riistvarast ja süsteemist, aga mitte nt koolitusest ja promotsioonist — kui selleks viimaseks raha ei kulutata, võidakse aparaat isegi käima ajada, aga keegi ei saa sellest teada ja istub samamoodi riiulil edasi.

Hiinas pidi olema 2000 ruutkilomeetri suurune pandareservuaar, ütles Sirje just TV3 uudistes. Reservuaar on nagu mingi anum… vaesed pandad, kui nad kõik ühte purki on kokku topitud :( aga tegelikult käis ikka vist reservaadist jutt.

Oli vaja ühte konkreetset vidinat, PC Card (PCMCIA) liidesega kiipkaardilugejat. Ei viitsinud salongidesse kohale minna, mõtlesin, et harrastan e-kommertsi. Sõelale jäid Ordi ja K, sest teiste puhul ma ei suutnud lihtsalt toimivat e-poodi tuvastada ja igasugu “nurgataguseid” ärisid ei tahtnud ka usaldada.

Kõigepealt panin K-s tellimuse sisse (hinnakirjas oli toode olemas) ja maksin ära ka. Algul uuriti asja, et kohe laos polnud. Siis öeldi, et ega tegelikult ei saagi (ei saanud aru, miks täpselt), aga vähemalt maksti raha korrektselt tagasi ilma, et oleks pidanud küsima ja taga ajama hakkama.

Siis Ordi. Paned tellimuse, maksad ära, vähem kui 48 tunni pärast on vidin kohal. Korrektne värk.

Uudisejupp Ainar Ruussaarega, kuidas ETV saab multimeediaorganisatsiooniks. Ruussaar on mulle alati meeldinud, ega Raagil muidugi ka tegelikult midagi viga ei olnud. Üks sihtrühm, kellele peaks kindlasti kogu seda tegevust suunama, on Eesti expatid ehk eestlased, kes vabal valikul või olude sunnil välismaal elavad, aga sooviks ikkagi viibida ka Eesti kultuuriruumis ja eluga kursis püsida. Netist lehtede lugemine on abiks, aga ei kajasta kogu pilti. etv24 on muidugi abiks ja suur samm sinna suunda.

Kusjuures etv24 videod veel mingi hetk tagasi ei toiminud Firefoxiga. Nüüd toimivad ilusti. Tubli :)

Ruta Kruuda fond. Väärt ja väärikas ettevõtmine inimese mälestamiseks. Ei olnud au Rutaga isiklikult tuttav olla, aga tean ja tunnen mitmeid fondiga seotud inimesi ja usun, et nad ajavad õiget asja. Ja toetuse saab ka järgmise aasta deklaratsioonis tulust maha arvata ehk maksusoodustust, seal lehel on kõik vajalik inf olemas.

Mõtlesin, et lähen vaatan ka oma maksud siis sissejuhatavalt e-maksuametis üle, aga tuhkagi — nende aparaat ei paista toru tõstvat. Brauser mõtiskleb nendega ühendudes ja siis teatab õnnetult, et ei saa sisse. Täna oli esimene deklareerimise päev, ilmselt siis õhtul korraga nii palju rahvast peal, et asi kergelt sureb.

Äkki võiks maksuamet teha nagu autoregister, et mitte kõik ei registreeri korraga makse (ei käi ülevaatusel), vaid näiteks need, kelle eesnimi algab a-ga (autonumber 1-ga), teevad jaanuaris, b teeb veebruaris jne? Ja kuna tähti rohkem kui aastas kuid, siis deklareerid iga kahe aasta tagant :-)

Skype-Pizza. Mõnikord rahvas ütleb, et kui oled Eestis oma ettevõtmisega Kranaadis ära käinud, siis on õige värk :-) Minu tegemised on seal enne ka mitu korda olnud, näiteks see, kui ID-piletit tehti. Nüüd siis pizza. Päris leidlik. Ei imestaks, kui maailmas mõni sarnane idee oleks juba tegelikult kah riskikapitalistide poolt finantseeritud.

Klient läheb Skype-Pizza kodulehele, valib seal endale sobiva pizza ja maksab selle eest oma krediit- või deebetkaardiga. Pärast seda, kui ülekanne tehtud, klikib ta lingil “Download” ja laadib pizza oma arvutisse. Kätte saab ta selle CD-ROMi või DVD seadmest, see on ümmargune ja nagu pizza jaoks tehtud.

Vot õige jutt, supid ja makaroniroad ja kõik on tipp-topp. Rääkimata muidugi hapukurkidest. Ma ükskord ostsin mingit jube odavat välismaa hapukurki, kus konkreetselt kurgid olid seest puder ja konkreetselt ei kõlvanud süüa ja pidi lihtsalt minema viskama. Täna käisin Eestis toidupoes üle kuu aja, hea oli ikka kohalikku toitu riiulitel vaadata, lausa kõndisin mööda poodi ringi ja vaatasin piima- ja lihaletti ja naersin, teised poes vaatasid vist, et see puhta lollakas. (Ise vaataks ka.)

Loe siit lähemalt. Ehk siis — pane link meie eesti blogile mõnele oma kodulehele, saada meile iimeil (või lisa kommentaar) ja oledki viie stardipaketi õnnelik omanik. (Ja kuigi mina viitan ka, siis mina ei loe, mul on küllalt stardipakette niigi :) Nii et kribadi-krabadi kõik blogima.

Tere tulemast selle blogi uude veebikoju. Siia jõudmine oli küll paras piin, aga lõpuks oleme kohal. Sisus ja teemades midagi ei muutu või kui, siis ainult paremuse poole.

Siseviimistlus on siin enam-vähem paigas, veidi poleerimist on teha jäänud. Vanad postitused peaks üle käima ja teemasildid külge panema. Pildid peab üle tõstma. Mõned täppidega ja susisevad tähed läksid vasakule — kui viga märkad, siis anna aga teada.

Niisama heast peast tõlkisin ka käigupealt blogi põhja eestikeelseks ära, niipalju kui parajasti kätte juhtus. Mis on “trackbacki” hea vaste? Ma mõtlesin, et kutsun seda niisama heast peast “blogiviiteks”, sest seda ta ju on — automaatne viide ühest blogist teisele. Muu terminoloogia on vist enam-vähem paigas:

• comment — kommentaar
• permalink — püsiviide (Telleri blogist — see oli enne miskipärast “püsilink”, aga “viide” on veel parem)
• post — “postitus” või “artikkel”, ise kasutan viimast
• tag — formaalselt poolest “silt” (enamvähem) või “märgend” (ökkk) või “kategooria” (lohisev), aga mulle meeldib “teema”, sest tegu on ju artiklite liigitamisega teemadeks
• category — ei kasuta seda mõistet siin, “tag is the new black”.

Kujundusi pole Movable Type’il “karbist välja” versioonis eriti ilusaid võtta ja StyleCatcher ka väga ei aita — enamus vaikimisi kujundusi on liiga kitsad. Ma pole ka söandanud inimesi tülitada, et nad mingi väga vinge kujunduse siia teeks, aga võib-olla bartertehingu korras kunagi teeb — vastutasuks võin öelda, et olen MT-ga viimasel ajal suht palju möllanud ja võiks mõne MT ära konfida :) Aga seniks otsin veel netist paremaid kujundusi.

Ah ja mõned muutused veel, mis siin seoses üleminekuga on…

• Skype-lingid koos infoga, kas olen hetkel “sees” või “väljas”
• pole enam teiste blogide viiteid, kuna need olid metsikult aegunud. Kasutan FeedDemonit koos NewsGatori integratsiooniga. Kui kunagi viitsin välja otsida mõistliku variandi, kuidas NewsGatorist mingi alamhulga blogiviiteid siia saab, siis teen seda.
• blogger vist ei teinud täistekstisööteid? Või oli see Feedburner, kes ainult jupi algusest pakkus? Igatahes nüüd on RSS ja Atom mõlemad täistekstina. (Hm, tegelikult valetan vist? RSS-is paistab ainult intro olevat? Atomis on küll täistekst… Uurime, miks MT vaikimisi Atomi ja RSS-i seaded erinevad… — heh, tuleb välja et Movable Type standardseadistustes toodab RSS introt ja Atom täisteksti. Ei tea, miks see nii on. Aga RSS-ile täistekst oli köki-möki lisada.)

Meediaajastu uued reeglid. Vist pole midagi teha? Või on see ebanormaalne? Vägisi tulevad mõtte- ja muud politseinikud meelde, nt Equilibrium.
Pealtvaatajad võivad katta liiga suured logod kleeplindiga, riided seljast võtta või lahkuda. Teibiga on kaetud isegi logod Palavela spordihalli tualeti seebialustel. Torino olümpiaküla suveniiripoes on kaetud ka tootjafirma mark kassaaparaadil. … Oval Lingotto kiiruisutamise hallis käskisid korraldajad ajakirjanikul eest võtta liiga suurt valmistajanime kandnud prillid. Kümnel pealtvaatajal paluti ümber pöörata Heinekeni mütsid.

Olin Eestist 4 nädalat ära. Viimati olin nii kaua järjestikku ära kümme aastat tagasi, kui viis nädalat Ameerika suvekoolis õppisin. Aga nüüd oli hea tagasi tulla. Siin on kõik ikka vanamoodi. Palju väikesi inimesi oma väikeste muredega. Ja miljonimäng, kus inimesed ei teadnud, mida tähendab “nurganaine” või kas bändi nimi on Pink Floyd või Red Floyd. Üks sai nulli. Elu on karm.
Lennuhuvilistele veel väike märkus, et talvesaabastega EI OLE kõige targem mõte turvakontrolli ronida. Vähemalt sellistega, mis mul on, kus on suht palju metallaasasid paelte jaoks, mis loomulikult masinas häiret annavad. Selle peale lastakse sul saapad ilusti maha koorida ja lastakse röntgenist läbi ja mu aukudega sokid skaneeriti ka kõik käsiskänneriga üle. Suht kahju on neist inimestest, kes neid saapaid talvel päevast päeva liigutama peavad, sest pese palju tahad ja käi ükskõik kui puhaste riietega, liikudes paratamatult tekib teatav odöör sinna. Ja lisaks peeti Luksemburgis vajalikuks mu käsipagasis nuhkida, mis ei koosne muust kui lõpmatust hulgast vidinatest, neile mõeldud laadijatest, ühendusjuhtmetest, CD-dest, UMD-dest ja tont teab veel mis sarnasest sodist. Aga pommi, mida seal ei olnud, nad ei leidnudki. Isegi veebikaamera karbist mitte. Võis paras pettumus olla — nii palju vaeva ja ei tuhkagi…
Eesti auto oli seisnud neli nädalat ühe koha peal ja elanud üle kaks -25C külmalainet. Lootusetu oli eeldada, et aku vähimatki elumärki ilmutab. Juhtmetest sai pikapeale käima, aga pooletunnine sõit teda vist oluliselt rohkem täis ei laadinud. Peab ikka talle “toalaadija” hankima selliste pikemate äraolekute jaoks.
Ah ja jaanuaris, kui ära läksin, siis Postimehe otsekorraldusega tellimus käis ikka veel mitu nädalat edasi “tühjalt”. Ja lõpetas käimise ära umbes paar päeva enne seda, kui ma nüüd tagasi jõudsin. Nüüd loe puulehti (või vanu lehti), kui tahad.

Hiinas levib kompuviirus.
The experts explained that the Wm_Kumpu virus originated in Estonia and appears on the computer screens with the messages “Mul on paha tuju!” and “Tahan kommi”, which mean “I am in bad mood” and “Give me some candy”.
:-) edasi läks asi vist nii, et kui “komm” trükkida, siis prindib printerisse “Namm-Namm-Namm-Namm-Amps-Amps-Klomps-Kraak!” or something. Mul on tunne, et siit on täpitähed ära kaotatud ja muidu pole kah päris õige? Vaata siit täiskirjeldust. Näh, teine allikas ütleb, et hoopis “Nämm-Nämm-Nämm-Nämm-Amps-Amps-Klõmps-Kröök!”. Mine võta kinni.

Hansapanga veebis tervitab teid soe vastuvõtt. Litsute bannerile ja tuleb soe vastuvõtt mingilt süsteemilt, mis parooli nõuab. Ups.