tere, jaanus,
äkki ütled oma blogis selle kohta midagi?
http://priit.kiire.ee/2006/04/28/test-my-new-site/

Hea puhas küljendus. HTML ei valideeru, aga brauserites näitab õigesti. Kuulutusi väga palju pole. Meil on igasugused osta.ee-d ja kuulutustelehed, siin siis üks täiendav neile lisaks. Pole jälginud, palju osta.ee-s üldse tegevust on? Väidavad, et hetkel käimas 10 000 oksjonit. Osta ja kiire.ee vahe selles, et esimene on oksjonisait, aga teine niisama kuulutuste jaoks. Ei teagi, kumba ise kasutaks. Eestis pole kummagi kaudu vist kunagi ostnud ega müünud. Ah ei, valetan, 1998 ostsin Soovi kaudu ühe külmkapi 600 krooni eest (siiski paberlehest, mitte veebist). Töötab siiamaani.

Väike error oli ka, kõik reanumbrid ja asjad olemas, fixige enne avamist ära :) (ja erroreid pole hea mõte veebis näidata)

Ma panin siia paremale servale ka nüüd Miisu kasti. Ei usu, et keegi selle kaudu kunagi midagi ostab, aga lihtsad mashup-tüüpi eksperimendid on mulle alati meeldinud, nii et las ta olla.

Natuke küll peksavad mõned lingid erroreid, kui neile klikkida, aga üldiselt nagu toimib. Tegelikult peaks küljenduse ümber tegema, et külgriba oleks kõigil lehtedel, mitte ainult indeksis. Aga las ta praegu olla nii.

Jaan Tätte käis Iraanis. (Vihje Mardi käest).

CNN näitab päevast päeva seda, kui paha ikka Iraan ja kõik moslemid on. Hea, et leidub inimesi, kes sellest plärast rohkem ikka oma silma usaldavad. Ise ma pole araabiamaades käinud, aga kunagi ehk lähen. Kuigi kui on plaan araabiamaades, Iisraelis ja USA-s käia, siis võib vastastikku viisadega probleeme tekkida — pidi olema nii, et kui Iisraeli viisa on passis, siis mõnede araabiamaade oma ei saa… või oli see nüüd vastupidi… mine võta kinni.

Saime just selle lehe valmis. Mine vaata näiteks neid kohti, kus ma suurema osa oma ajast veedan (mõlemas). Või loe tegijate arvamusi.

Kutsume infopäevale külla ka. 3. mail ehk juba järgmisel kolmapäeval räägime testimisest. Loe siit lähemalt ja pane ennast julgesti kirja, isegi kui töökohta niipea ei kavatse vahetada — raha ei küsita ja midagi hirmsat ei ole.

Selle teema sujuvaks jätkuks. EMT oskab vestlustes adekvaatselt osaleda. Kas Estonian Air ka? Viimase kuu aja jooksul on neil igal nädalal mitu jama olnud. Eileõhtuke kella 8-ne lennuk Londonist startis kell 4 öösel ja jõudis alles hommikul kohale. Varahommikune lennuk Kopenhaagenisse läks kah mitmed tunnid hiljem ja tiirutas Kopenhaageni ümber ja jõudis ei tea millal kohale. Inimestel oli plaan varahommikul CPH kaudu Londonisse jõuda, mis läks muidugi vett vedama.

Mõlemal lennul neist oli ka mitmeid kolleege, kes ränka tuld ja tõrva vandusid. Ainus vastus, millega delaystonian air on suutnud välja tulla, on see, et teeme kõik turvalisuse huvides ja lennukid vajavad pidevalt täiendavat kontrolli, mis siis, et midagi katki ei ole. Jah, nende kiituseks tuleb öelda, et tõepoolest pole neil ükski aparaat päris taevast alla sadanud ega musta tossu välja ajades lennuväljale tagasi pöördunud. Taevale tänu. Aga tänapäeva teenindusorganisatsioonilt ootaks natuke enamat.

Kunagi oli uhke tunne, kui EA sinilinnud esimest korda mööda maailma ringi sõeluma hakkasid. Ja võib-olla haruharvad lendajad, nt puhkusele sõitjad, ei pane viivitusi pahaks. Kui aga lend käib töö ja äri pärast, siis viimaste nädalate jamad on täiesti objektiivne põhjus EA vältimiseks seni, kuni nad tõestavad, et suudavad ka viivitusteta lennata. Sest lennufirma valik on tänapäeval puhtalt ratsionaalne otsus ja kui on ikka tõestatud, et nädalate kaupa ei suudeta teenindada, siis paratamatult mingi osa rahvast valib lollikindlama variandi ehk teise firma.

SEB-ist tuli selline e-kiri. Lingib edasi siia.

Iseenesest ju kena algatus. Aga e-kirjade saatmisel on mõned head tavad, mida võiks järgida. Olen natuke ise ka viimasel ajal e-kirjade masspostitamisega tegelenud ja ütleks nii.

• sisu tüüp on multipart/alternative, aga tegelikult on olemas ainult HTML-tekst. Plaintext-versiooni ei ole. Kuigi selle koha pealt võib silma natuke ka kinni pigistada, sest tekstiversioonide tegemine on üks paras kamm ja sedamööda, kuidas meiliprogrammid arenevad, on sellel järjest vähem mõtet.
• võiks olla öeldud, kust nad minu aadressi said, miks nad seda saadavad ja kuidas ma opt-outida saan. See viimane on muideks ühe EL direktiivi nõue kõigi asjade puhul, mille kohta võib öelda “commercial e-mail” ehk kiri, mis ei ole seotud konkreetse kliendisuhte käigus tehtud tehinguga. Ilmselt oli mu aadress SEB/EÜP kliendibaasis ja mul on seal tõesti ka vist mingi avatud konto, aga pole väga aktiivset kliendisuhet, ehk siis minu jaoks see kiri tuli praegu üsna “lambist”.

• meili sisus on näha ka alljärgnev hoiatus, ehk siis saatja aadress ei ole päris korrektselt kodeeritud. Kusjuures subjekt/teema jällegi on ilusti kodeeritud.

  From: “SEB Eesti Ühispank” <seb+p188413302@seb.ee>
  Subject: =?iso8859-1?Q?Aita_t=E4navalapsi!?=
  X-Virus-Scanned: by amavisd-new-20030616-p10 (Debian) at …
  X-Amavis-Alert: BAD HEADER Non-encoded 8-bit data (char DC hex) in message header ‘From’
  From: “SEB Eesti \334hispank” <seb+p… ^

Pidime täna mõne kolleegiga lendama Londonisse. Kõik tore, aga enamvähem siis, kui rahvas sättis ennast lennuki peale minema, kuna kell oli sealmaal, anti mikrofon üle lennuki kaptenile, kes oli terminali kobinud, et midagi olulist öelda. Sõnum oli siis see, et lennuk vajab “täiendavat tehnilist kontrolli”, siis võtvat see aega vähemalt kolm tundi ja väga palutakse vabandust hilinemise pärast. Positiivse poole pealt tuleb öelda, et nad vähemalt lasid kapteni seda ütlema, mitte kedagi suvalist letiteenindajat.

Ega midagi — meie kui vanad hilinemiskalad seadsime jalamaid sammud leti poole, kus teadsime toidutšekke jagatavat ;) hilinemise puhul on need ju ette nähtud. Sealt letist saadeti meid aga pikalt — öeldi, et jah teame, et kapten ütles info edasi, kuna “ametlikku teadet” veel pole (kes võiks kaptenist veel ametlikum olla???), siis oodake. Ja ennäe imet, mõne aja pärast lõi lennu väljumisajaks hoopis 17:15 ehk tund ettenähtust hiljem, mitte kolm tundi. Sest lennuk suudeti kuidagi ikka ära vahetada.

Aga siit moraal — ära ütle välja päris täpseid tähtaegu, kui lõpptulemuses päris kindel pole? Ma ei tea, kas oli keegi, kes seda kapteni öeldud kolme tundi ka tõe pähe võttis ja läks tundideks linna peale uitama, et leida tagasi jõudes ammu ära lennanud lennuk?

Samas lennukis olid ka Afganistani lendavad kaitseväelased. Täitsa palju, lehe väitel kokku 23. Ei tea, kuidas nad sealt Gatwickist Afganistani jõuavad? Suuremad USA-NATO õhubaasid, kust militaarlennud Lähis-Idasse lähevad, asuvad ju Ramsteinis Saksamaal hoopis? Aga äkki siis UK-st lähevad kah mingid militaar- või lausa tsiviillennud sinna. Või regrupeeritakse eestlased enne edasilendu kuidagi brittidega kokku või midagi.

Saaremaa sild võiks ju olla midagi näiteks sellist.

Loe edasi: “Saaremaa sild”

“TALLINN, 11. aprill (EPLO) - Saku õlletehas tõi turule uue džinn-toonikumaitselise long drinki Gin Tonic.”

Mis on järgmised uustooted? Lihamaitsega liha? Vorstimaitsega vorst? Aga Lääne-Euroopas oleks kusjuures piima maitsega piima ja mahla maitsega mahla ilma naljata abiks poest osta, sest siin selliseid asju lihtsalt ei ole, vaid on mingi pastöriseeritud-homogeniseeritud-ülekemiseeritud jälkus ainult. Toidupoes käid nagu mingis Dr Evili laboris, hulk värvilisi silte ja sees kõigil puhas Mendelejevi tabel. Naturaalset lihatükki on turvaline osta, aga see jälle maksab nagu lennuk.

Kalju uuris eesti veebisaitide HTML-i korrektsust ja leidis, et skype.ee on ainus valideeruv. Vähemalt neist, mida tema vaatles. Nojah, mis seal ikka kommenteerida. Tänapäeva brauserid näitavad enamasti lehti korrektselt sõltumata sellest, mitu HTML-i viga seal on, see valideerumine on rohkem tegijate korrektsuse ja suhtumise näitaja.

Vahepeal oli veel nii, et eestikeelne skype.ee HTML põhimõtteliselt valideerus, aga näitas ikkagi kahte punast hoiatust. Ma siis ekstra nõudsin, et neist lahti saadaks, kuna siis on w3 validaatori pilt ilusam ja ilma punaseta ;)

Kalju arvab ka, et blogimootorid ei suuda korrektset HTML-i toota. Ma ei tea täpselt, millistest jutt on, aga selle blogi Movable Type’iga tehtud inglise- ja eestikeelne variant valideeruvad küll suhteliselt “karbist välja” seadistustega. Natuke küll tootis ühe plugininga seotud HTML paremal pool olevasse ribasse hoiatusi põhjustavat HTML-i, aga selle kordategemine oli poole minuti küsimus.

Räägivad, et hea raua allikas on Pringlesi Spring Onioni ehk vedrusibula kartulikrõpsud. Raud on organismile vajalik. :-P

Palju õnne Andreile rate.ee müügi puhul EMT-le. EMT-le veel nii palju õnne ei soovi, sest neil tuleb veel palju tööd teha, et rate kogu oma muu sodiga kokku sobitada. Aga Andrei töö tasus ennast ära ja näitas, et kui mingi asjaga fokuseeritult tegeled ja oskad ennast turul positsioneerida, siis võib asjast lõpuks ka asja saada.

Andrei juures meeldib mulle veel see ka, et olen aeg-ajalt tema esinemisi ja sõnavõtte lugenud, nii palju või vähe kui ta kuskil esineb. Viimati näiteks eelmise neljapäeva Kahvlis. Ja ta ei tegele mingi tühja pläma ajamisega, vaid kui midagi ütleb, siis nii, et ei ole piinlik vaadata nagu näiteks enamikke poliitikutest. Ja no ega see ei tule tühjalt kohalt, sest päris iga lammas nt korraliku MySQL-i bugiraportit ikka teha ei oska :)

Edu edaspidiseks! Ükskõik kas rate.ee või mingite muude ettevõtmistega.

Äripäev saatis e-kirja, et Blink on nüüd eesti keeles olemas. Mõni aeg tagasi lugesin, oli abiks küll. Kes inglise keelt ei valda nii hästi või käepärast pole, nendele abiks lahendus — pole küll tõlget näinud, ei tea, mis kvaliteet on.

Aga see on natuke ajuvaba — kah ÄP e-kirjast:

[2005.] aasta novembris ostis raamatu filmiõigused Hollywoodi näitleja Leonardo DiCaprio, kes on palunud Gladwellilt abi raamatu kohendamisel filmistsenaariumiks.

WTF? Seda küll ei kujuta ette, et mis seal raamatus filmiväärset oli? Sama hästi võiks üritada Encyclopaedia Britannica, “Rahvaste toite” või 5. aprilli “SL Õhtulehe” ekraniseeringut?

Huvitav teema 1. aprilli Tehnokratis. MP3 on vist poolik, aga vast saab varsti parandatud. Teller, Henrik ja Kristjan arutavad, kuidas kasvava infovooga toime tulla. Päris lõpuni ei kuulanud, sest MP3 oli katki, nagu öeldud, aga enamus punkte vist sai kuuldud.

Sel teemal võiks üldse palju jahuda, aga alustuseks natukene :-) Kõige tähtsam on alustada tõdemusest, et ise oled see, kes oma elu ja infovooge kontrollib. Ja teiseks vaadelda oma infokanaleid ja tegemisi ühtse tervikuna.

Näiteks mind on võimalik kätte saada järgmiste kanalite kaudu.

• füüsiline kontakt, kui juhtud minuga samas aegruumis olema :-)
• mobiil (kõne ja SMS)
• erinevad e-posti aadressid
• “messendzerid”: Skype, MSN Messenger, Yahoo! Messenger, Google Talk (esimene on põhiline, viimased kolm episoodiliselt)
• RSS, kui oled sattunud minu loetavate kanalite nimekirja

Loe edasi: “Kuidas asju tehtud saada”

Selline turundusinimestele (ja miks mitte ka teistele) mõeldud üritus. Võtame seal koos Telleriga pisut sõna. Polegi tükk aega kuskil avalikult esinenud, aga teema on piisavalt intrigeeriv, et ehk suudame kahepeale ka midagi huvitavat öelda :)

UPDATE: alguses oli selle postituse pealkiri, et “räägin turundusjuhtidele”. Aga kas öelda et räägin kellelegi või kellegagi, seal on sisus tegelikult päris suur vahe. Olgu see siis ka väikeseks mikrosissejuhatuseks.

Presidendikandidaadid on teiste kõrval Laine Jänes ja Toomas-Hendrik Ilves. Mõtlesin pisut, kes võiks Jänese ja Ilvese kõrval veel kandidaadid olla. Oskan välja pakkuda järgmised väärikad persoonid: Oleg Rebane, Ülo Nugis, Ines Karu, Hans H. Luik, Peeter Rebane, Mihkel Mutt, Jüri Luik, Arvo Haug, Tiit Vähi, Monica Tuvi, Ivan Orav, Carmen Kass. Kui laiendada fauna kõrval ka floorasse, siis võib-olla veel Reet Roos ja Peeter Võsa. Mõni on küll pisut alla 40, mis vist on presidendiks saamiseks vaja, aga no siis võib ju seadust pisut kohendada, et oleks juriidiliselt kõik korrektne. Kuigi reaalselt võttes oleks kõige parem president Eestile hoopis Mati Kaal, võib-olla tema teaks, kuidas kogu selle loomaaiaga siin toimetada.

Ma usun, et Indrek Raudne ei mõelnud tõesti, et tema artikkel sellise pealkirjaga võiks sellise uudisega kokku sattuda, aga näed, toimetus on kõikvõimas. Tänase EPL veebiesilehelt. See teine uudis räägib siis sellest, kuidas keegi noormees Stockholm-Tallinn praamilt vette kukkus ja mis värk sellega on.