Roman kirjutab Feedburnerist ja küsib, miks tagimine hea on. Ma ise kasutan tagimist siin ja seal. Siin eesti- ja inglisekeelses blogis ka. Eks ta ole maitse asi, aga minu jaoks on tagid (eesti keeles kutsun neid lihtsalt “teemadeks”) hea variant sisu struktureerida. Eriti kui ma tahan üles leida, mida mingi teema kohta varem kirjutanud olen. Põhimõtteliselt tagid ongi kategooriad, aga selle vahega, et natuke vabamas vormis ja neid on lihtsam juurde tekitada. Pluss veel see, et kui pilgu peale viskad, on kohe näha, mis teemadest juttu on olnud.

Selline blogi on püsti pandud lammaste jälgimiseks. Sobib. Kui on auto, siis oska parkida ka. Kuigi ma ise näiteks ei suuda külgboksi sõita, siis edas- või tagurpidi joonte vahele hätta ei jää. (Link jk käest.)

Ja parkimisradar on ka abiks leiutis. See, mis piiksub, kui millelegi liiga lähedale tagurdad. Ma ei saa ainult aru, miks nad ka ettepoole parkimisradarit ei tee? Mul on alati puldist autonina pikkuse hindamisega raskusi. Ja teine trikk on see, et vahepeal külmaga (no ikka talvel, mitte praegu juunikuus) see radar ei taha väga fungata, nii et talvel peab ettevaatlikum olema.

Mulle meeldivad asjad, mis mu elu lihtsamaks teevad. Isegi kui nad lähevad vastuollu traditsiooniliste arusaamadega. Üks selline on näiteks KolaTakso. Helistad tegelastele, tullakse kiirelt (minu puhul paari tunniga) kohale ja veetakse minema kõik, mis minema vedada vaja. Natuke raha võetakse ka, aga vähemalt ei pea ise oma kolaga möllama.

Kuuldavasti liigub neil teenuse edukus tõusvas joones. Ja see illustreerib ka toimivat mudelit elukeskkonna parandamiseks näiteks küsimustes, mis puudutab jäätmekäitlust, fossiilseid kütuseid ja paljusid muid maailma probleeme. Inimesed elavad viisil, mis on neile kõige mugavam. Enamikul inimestel pole ei kuritahtlikku motiivi maailma tahtlikult rikkuda ega ka mitte altruistlikku motiivi seda omavahenditest oluliselt paremaks teha. Asja lahendavad majanduslikud ja turunduslikud hoovad — kui teha keskkonnasäästlik elamine inimestele võimalikult mugavaks ja pakkuda asjaga seotud häid teenuseid, siis neid ka kasutatakse.

Tartlased saavad ka tänavu rannaraamatukogu. Täna oli ka raadios raamatukogu inimestega intervjuu, kus muuhulgas märgiti ära, et kadu (st raamatud ja muu, mida tagasi ei toodud) oli olnud eelmisel aastal väga minimaalne. Ja et ka sel aastal töötavad seal noorte töömaleva liikmed, kes asjaga hästi hakkama said.

Hea näide innovatsioonist — see ei pea tingimata olema midagi kõrgtehnoloogilist, vaid piisab lihtsalt, kui mitu vana asja (rand ja raamatukogu) omavahel uudsel viisil ühendada ja selle kaudu elukvaliteeti parandada. Eks on abiks küll, kui saad kohe rannas midagi lugemiseks ja ajaveetmiseks laenutada — muuhulgas olid olnud nõutud just väikelastele mõeldud raamatud, kus palju pilte.

Uhh, täna oli hea päev. Ma eriti ei oska üksi makroplaane teha ja täide viia. Aga mikroplaane oskan. Näiteks ühe päeva raames. Tänaseks päevaks oli selline plaan. (Plaani taust oli see, et alles eile jõudsin ühelt pikemalt tripilt koju ja täna oli vaja nats asju enne uut nädalat ära korraldada, sest eile olin liiga autis.)

• hommikul kohvi ja kaks röstsaia, mis veel viimastest varudest külmkapis olid (enne reisile minekut on viimane tegevus ju külmkapi sisu likvideerimine äratarbimise kaudu, et ei peaks vaatama mingit vana hallitanud sodi tagasitulles). Check.
• kiire koristus kodus. Minu puhul tähendab see põrandatelt tolmu äraimemist, sest ma võin igasugu asju sallida, aga kui juba tolmurullid põrandalt vastu vaatavad, siis on see natuke liig. Check.
• kaks masinatäit pesu pesta. Check.
• poodi uue söögi järele. Aga…
• … erakorraline punkt. Enne äraminekut parkisin auto miskipärast laternaposti alla. Loomulikult jõudsid seal peal istunud kajakad (?) aparaadi mitme päeva jooksul põhjalikult täis sittuda. Seega esimene käik hoopis autopesulasse. Jõudsin õigel ajal — olin järjekorras essa, peale mind tulid aga kohe veel kaks autot. Oli, mida pesta. Check.
• söögid poest. Suvel kuumaga ei jaksa eriti jämedaid asju süüa, küll aga läheb näiteks arbuus ja muu selline kraam. Check.
• otsustasin, et mul on kõrini mittetoimivast mobiililaadijast, mis toimib ainult siis, kui juhet telefoni küljes pidevalt kangutada. B-varuosa (Insmat) laadija sain Magistrali EMT poest. SE 610, toalaadija 175 kr. Check.
• paar meili ja chatmessaget kirjutada. Check.
• kogunenud pildid ja materjal ära blogida. Check.
• lugeda läbi mõned foorumid ja kõik RSS-id. Suveaeg vist juba peksab sisse, inimesed kirjutavad vähem. Sai kõik loetud. Olen infovoos tagasi. Check.
• kirjutada ühe projekti spetsifikatsiooni hakatis. Check.
• tappa kõigist meiliboksidest ja blogidest maha maili-, kommentaaride- ja blogiviidete spämm. Küll ikka raiped jaksavad saata. Check.
• teha reisi- ja liikumisplaanid järgmiseks kolmeks kuuks. Failed, ei saanud kõiki osapooli telefonis kätte, homme jälle.
• magada korralikult. Failed, kuumaga on päris rõve. Maja planeering on kuidagi vale ja suvel ei käi õhk läbi. Põrandaventilaator aitab natuke.
• vaadata üle rahaline seis. Check. Jäin plussi — kasiinos mängisin blackjackiga ainult 60$ maha. Teised olid täringutega (craps) võitnud ühe õhtuga 400$, aga see mäng ja panuste süsteem tundus nii kuramuse keeruline, et ma ei hakanud üritamagi.

Miks kasiinos? Kuidas sa ikka käid Las Vegases ja kasiinost mööda lähed. Tegelikult olin seal töiselt ja tegin enamused hommikuid, õhtuid ja öid ikka tööd, aga natuke sai puhata ka. Näiteks paar tundi vedelesin selles basseinis :-) (ava Google Earthiga ja ta peaks kaardi peal seda kohta päris lähedalt näitama.)

Riigikogu tegeleb “delfi-eelnõuga”. Kuigi jutt käib “vaenu õhutamisest” laiemalt, on asja sisuks tegelikult netikommentaarides toimuva läbu reguleerimine.

Kunagi kirjutas Linnar selle kohta ühe hea jutu, aga vot ei märkinud seda ära ja enam üles ei leia. Küll aga on tal olemas üks teine jutt koos aasta taguste andmetega netikommentaaride mahust. Tänaseks on see maht kindlasti ainult kasvanud. Aga see teine Linnari jutt peegeldas seda, mida ma ka ise olen mõelnud ja mida ka teised on öelnud, kes natuke kaugemat elu näinud — uudisteportaalide netikommentaarid on mingi Eesti-spetsiifiline nähtus. Tahaks peaaegu öelda, et väärnähtus. Üheski muus riigis pole sellist asja olemas ja ei tea, et nad millegi poolest seetõttu vaesemad oleks.

Loe edasi: “(Delfi) kommentaarid”

Ei saagi aru, kas siis pöörduvad kohtusse või ei pöördu.

Postimees: Hollandi suursaadik lahkub homoviha tõttu Eestist. Kes veel peale seda juttu ütleb, et eestlased pole rassistid, natsid ja ksenofoobid? Nõme värk.

«Kahjuks ei saa me midagi teha halbadele juhtumitele tänaval. Olen siiski üldiselt veendunud, et enamik eestlasi on meeldivad ja tolerantsed,» ütles [välisministeeriumi pressiesindaja].

Eestlased on kõik eranditult väga meeldivad ja tolerantsed. Oma hinges ja südames ja igaüks iseenda arvates. Kahjuks ei paista see ühestki otsast muule maailmale ja teistele inimestele välja.

Anti mulle siis külmutatud või suitsutatud vaalaliha. Umbes selline maitse oli, nagu oleks mingit eriti vintsket metssiga aasta aega räimedega toidetud. Et oli nagu looma- või sealiha, aga kala maitsega. Kokkuvõttes üsna jälk.

Tegelikult vaalu ei ole muidugi ilus küttida ja süüa, aga noh, kui pakutakse, võib ju ära proovida ja vabatahtlikult ma seda küll ostma ei hakka kunagi.

Tallinna liikluskaamerad. Üks praktilisemaid ja samas coolimaid ja lihtsamaid asju, mida linnalt viimasel ajal liikluse teemal kuulda on olnud. Lihtsalt otsepilt kõigilt ristmikutelt. Staatiline, värskeneb siis, kui käsitsi lehte uuendad, nii et peaks ka koormust kannatama. Väga mõistlik värk — aitab ka reaalselt liikumist planeerida — enne, kui kuhugi sõita, saab lihtsalt järgi vaadata, kuidas kuskil on.

Tartu Teaduspark laieneb kolmandiku võrra ja ehitab uue inkubaatorihoone. Siia kõrvale passivad lugeda kaks Paul Grahami esseed: How to Be Silicon Valley ja Why Startups Condense in America. Graham ütleb, et Silicon Valleysid teevad inimesed, mitte hooned. Seevastu teaduspargi uudis räägib peamiselt laienenud põrandapinnast ja selle maksumusest. Ka telekas on ju lindilõikamist ja nurgakivi panekut betooni sisse palju popim näidata kui mingeid kampa nohikuid, kes mingit ufot leiutavad. Aga kust need alustavad ettevõtted sinna teadusparki tulevad? Kas nad on ainult allhankijad või teevad ka midagi ise? Ja kui palju neist olemas oleks, kui nad oleks pidanud kuskil garaažis alustama ega saaks teaduspargi pakutavaid teenuseid ja hüvesid kasutada?

Alles nägin MySpace’is eestikeelset reklaami, nüüd aga on see juba ka uues Windows Live Messengeris (uuem variant MSN Messengerist). Kusjuures kui hiirega selle pildi peal sõelud, siis vihje, mis ilmub, on hoopis soome keeles. Aga vähemalt läks regioon ju täkkesse. Kui oleks armeenia, vene või korea keel, oleks hullem.

“Seoses ülisuure huviga Tartu mnt. remondi veebikaamera vastu on pildi edastamine www.tallinn.ee portaali kaudu ajutiselt peatatud!”

Ehh naljatilgad… panite kaamera üles ja mõtlesite, et keegi ei tulegi vaatama? Pange siis kasvõi mingi iga minuti tagant tehtud staatiline pilt või midagi, see ei võta nii palju võhma kui video :)

UUENDUS: nüüd paistab jälle töötavat. Aga öösel muidugi midagi ei kaevata.

Sevenline internetiturundus jagab viitajatele raamatuid. Ma siis siinkohal viitan :-)

Eestis ei ole väga palju kohti, kus asjalikku eestikeelset teksti turunduse teemal lugeda. Sevenline on mul juba tükk aega loetavate saitide hulgas olnud. Teine kontor, mis sama teemaga tegeleb ja pähe tuleb, on Altex, mis on ennast samuti blogide, ürituste ja muude “inimeselt inimesele” kanalite kaudu pushinud.

Ja cluetrain on hea — olen nende 95 teesi läbi lugenud, aga tuleb tunnistada, et ei e- ega paberraamatuni pole jõudnud. Ehk siis nüüd :)