Proovisin natuke Nagit. Üldiselt on Nagi tore ja tekitab huvi, erinevalt enamikust teistest kohalikest teenustest. SMS-iga esilehele saatmine on naljakas, tundub, et inimesed täitsa kasutavad seda. Ja peaks proovima paberpilte tellida.

Aga minu eesmärk täna oli mõnikümmend pilti üles panna ja privaatselt nähtavaks teha. Mis peaaegu et ka õnnestus.

Loe edasi: “Nagi — piltide üleslaadimine, õiguste muutmine”

Ma olen enne öelnud, kuidas mujal maailmas kuskil lehtedes ei ole kommentaariume ja Eestis tuleks need kah ära kaotada. Aga nüüd pean oma sõnu sööma. Washington Postis on kommentaarid tulekul. Ja koos profiilidega, mis ongi omamoodi minivõrgustik. Huvitav, miks Eesti ükski kommentaarisait pole teemat kätte võtnud ja sedasorti võrgustikku valmis ehitanud. Või õigemini, milline neist (Delfi, EPL, Postimees) seda esimesena teeb?

KMA-s töötavad usinad töö- ja kodumesilased. Naljakas tüpo.

On tõsine diskussioon lahti läinud sellel teemal nii lehtedes kui blogides. Siimu vahendatid Marveti ettepanek igati mõistlik. Omalt poolt kaks bulletit, mille kokkupõrkamine põhjustabki selliste projektide puhul palju pahandust.

• digitaalne infovahetus ja asjaajamine ON efektiivsem ja inimsõbralikum kui paber. Ka siis, kui dubleerivalt osa paberit käima jääb. Siin ei ole millegi üle vaielda. Vaidluspunkti lihtsalt ei ole.
• oleme näinud liiga palju kehvasti tehtud projekte nii meditsiinis kui muudes valdkondades, nii Eestis kui mujal, ja seetõttu vaikimisi arvatakse (ja mina ise arvan ka), et e-terviselugu läheb sinnasamma auku, et “tahtsime head, aga…”.

Nagu ikka, kommunikatsioon ja turundus on lihtsalt puudu. Palju hirme oleks olemata, kui seda osa korralikult tehtaks (ja vastavalt siis muidugi ka projekti ennast).

Henriku juures on ka intervjuu Toomas Teiniga. Tasub kuulata, enne kui oma poolt targutama hakata.

Käisin Düsseldorfis ühes suht suvalises India kohas söömas, sõin mingit lambaliha-karrit kemüüse ja riisiga ja peale jõin India veini. Et nagu ehtne värk oleks.

Lambaliha oli päris hästi tehtud — polnud seda “kasuka maitset”, mille üle mõnikord kurdetakse lamba puhul. Selle asemel ohtralt karrit ja muud sodi, võis süüa küll.

Aga vein oli selle eest topeltveider. India pole muidugi tuntud erilise veinimaana, aga alguses oli vein täitsa OK — suurt mittemidagiütlev. Aga järelmaitse selle eest… oli seesama “kasukamaitse”, mida lambal polnud! No täielik müstika. Kuidas saab veinil olla kasuka maitse? Napakas, eks ole? Aga just nii oligi. Ma ei kujuta ette, kas see on siis mingi taim või kääritusmeetod… äkki hoiti teda samades vaatides, millega enne oli lambaid veetud või midagi. Imelik igatahes.

Anneli ütleb, et kohvri pakkimine on eraldi teadus. Aga päris lahe teema iseenesest. Ma olen viimased aastad suht palju ringi sõelunud nii töö- kui eraasjus ja on pakkimiseks täitsa oma süsteem.

Loe edasi: “Kohvri pakkimine”

SEB Eesti Ühispanga algatus liikluskultuuri parandamiseks. Ega ma muidu poleks teadnud, aga täna nad saatsid mulle spämmi ka selle kohta. Paistab, et uudis oli kehva levikuga, kuskilt mujalt uudistekanalitest ei tuvastanud. Ja miks ma üldse mujalt otsima läksin — SEB veebis avanevad miskipärast uudised popup-aknas, millele on päris halb viidata. Ega muidu ei saanudki linki kätte, kui pidin lehe HTML-koodi ette võtma.

Aga mulle ei meeldi, et neid liiklusparke lasteaedadesse tehakse. Kas see on see Eestis viimasel ajal levinud kultuur, et ainus õige asi on see, mis on eraomandis ja luku taga? Mis siis, kui mu laps ei käi lasteaias? Miks tema ei tohi liiklusparki minna? Ja lasteaedu on Eestis… noh ma ei teagi täpselt, aga pakun, et ikka sadades. Kõigisse neist nagunii ei jaksa ehitada seda parki. Miks ei võiks selle asemel seda raha suunata avalike (liiklus)parkide korrastamisse? Või on see lahing juba lootusetult pättidele ja narkomaanidele kaotatud? Euroopas võid käia rahulikult pargis ringi ja hea on sinna minna, Eestis vaata kogu aeg hirmuga enda ümber, et kes kus nüüd lällab või muidu nõme on.

Saksamaal saavad koerad koos omanikuga spasse minna.

Pärnu linn renoveerib ajaloolise mudaravila.

Oleks võinud jätkata sihtotstarbelist kasutamist ja teha lihtsalt mudaravilasse välismaa eeskujul koerte spa.

Killukesi poliitilisest debatist ETV-s ja Vikerraadios.

Edgar Savisaar: Mõtlesin veel seda, et huvitav, kui meil poleks Isamaaliidu valitsusi olnud, mis meil oleks siis teistmoodi olnud? Hea küll, võib-olla autod ei oleks nii odavad, aga võib-olla me sõidaks ka vähem kraavi nende autodega. Hea küll, võib-olla mobiile oleks natukene vähem, aga võib-olla raamatuid oleks sellevõrra rohkem.

Mobiilid ahju, ahju, ahju. Internetist parem ei räägigi. Mismõttes e-riik? Ahju.

Seda oli küll hea lugeda. scene.ee meeskond minu ja kiste isikus ei saanud sinna seekord minna (juba teine aasta, mis vahele jäi… katsume järgmine kord vast ikka minna?), aga teised käisid ja kirjutasid. Uff… pole tükk aega demosid vaadanud, peakski võidutööd alla tõmbama ja tsekkima, mis värk.

Moules frites on Belgia üks rahvustoite. Ükspäev käisin Brüsselis ja proovisin ära. Pole hullu midagi.

Pildil tekkis välklambi, kausi ja karpide kestade koostöös tore valgusefekt — tegelikult nad nii säravad ei olnud :-) kujutatud on siis tühje karpide kesti peale seda, kui sisu on juba ära söödud.

Moules ehk inglise keeles mussel on eesti keeles vist ranna- või merekarp? Ja frites on lihtsalt friikartulid. Ja iseenesest roog on suht sööjasõbralik. Esiteks pole neil karpidel nii hullu “kala maitset” kui mõnel teisel mereannil, noh kasvõi krevetil, kalast endast rääkimata. Ja teiseks ei ole söömise tehnoloogia ka nii hirmus kui algul paistab, erinevalt näiteks krevettide koorimisest puudub võimalus oluliselt mööda panna ja ennast väga mustaks ja lolliks teha. Ja erinevalt austritest on kogu kupatus ilusti läbi keedetud ja surnud ka, nii et ei pea elavaid asju suhu toppima.

Värk algab siis pihta nii, et tuuakse kohale suur kausitäis karpe ja teine tühi kauss, kuhu kestad käivad, ja kõrvale friikartulid. Karbid on sisuliselt supina keedetud koos sibulate ja muude taimedena, nii et puljong on ka samas kausis. Meetod on iseenesest lihtne — muudkui kougid neid ühekaupa sealt puljongist välja, teed karbipooled lahti, kougid seest eluka välja, pistad suhu ja sööd ära. Välja arvatud siis, kui karp pole keetes poolavanenud, siis pidi olema halvaks läinud. Järgijäävad karbipooled viskad kõrvale tühja kaussi ja lähed uuele ringile. Vahele mõni friikartul ka ja varsti ongi otsas. Järelejääv supp/puljong on ka täitsa söödav.

Ja kuigi karpe on suur kuhi, moodustavad elukad karbi sisust suhteliselt väikese osa, nii et ühe suure portsuga päris nälga ei jää, aga lõpuni kõhtu täis ka ei saa. Liidame eelroa, magustoidu ja veini juurde ja siis on täitsa paras hilissuvine lõuna :-)

Uhh, hirmsasti jauravad Rüütli ümber viimastel päevadel. Minu meelest on ammu selge, et ega ta ammu enam oma peast ühtegi asja ei tee, vaid ainult loeb paberi pealt kõnesid maha ja kui mingi intervjuu on, siis niisama ajab ümmargust juttu, aga ei midagi uut ja huvitavat. Võrdle näiteks Läti presidendiga, kes on suutnud maailmas ikka üht-teist ka ära teha, kasvõi 9. maiga seoses.

Et kui on Bushpiloodist video tehtud, siis millal võtab keegi kätte ja sarnase Rüütelpiloodist teeb?

Uudis.

Lisette enne ja pärast.

wolli (nii lugu kui ka kommentaarid).

Mul on asja kohta öelda kaks asja. Võiks rohkem, aga need on hetkel minu jaoks kõige olulisemad.

Loe edasi: “Paraad”

Kui Vilmal (see Viljandi leivakombinaat, kes paneb leibu puna-valgetäpilistesse pakenditesse, nagu Norma maitseained vanasti olid) oleks oma lennuk, võiks see välja näha näiteks selline. (Ei suutnudki tuvastada, mis firma see tegelikult oli.)

Jüri Ratas käis Genfis ja nägi purskkaevu ja nüüd tahab endale ka samasugust.

“Olen näinud Šveitsis Genfi linnas purskkaevu, kus veejuga paiskub üle 80 meetri kõrgusele. Ma ei arva siiski, et Tallinnas peaks see nii kõrge olema,” ütles Ratas.

Mõtlen hirmuga, mis juhtub, kui Ratas korra ka Euroopast välja lastaks. Näiteks Las Vegasesse Bellagio purskkaeve vaatama. Kas hakkab ta siis tahtma ehk hoopis tantsivaid veejugasid? Või näeb seal Luxori püramiidi ja Eiffeli torni koopiat ja ütleb, et saagu Tallinnasse ka?

EPL-i algatus koguda valesti parkijate ja muidu jõmmide kohta infot toimib väidetavalt hästi. Jah, on tore, et inimesed asjas osalevad. Kõik on õige. Mul on ainult üks küsimus:

KUSKOHAS SEE VÄRK EPL VEEBIS NÄHTAVAL ON?

Hetkel EPL esilehelt leian “FOTOD: Lugejate pildid autojuhtide ülbusest vol5”. Sealt on ka lingid eelmistele vol-idele. Aga eile ei olnud ausõna sellele asjale ühtegi linki. Et kogu see värk võiks natuke paremini navigeeritav olla, aga vast selleni ka jõutakse. See võikski seal siis selline “püsirubriik” olla.

Ja just hiljuti launchiti üks teine sarnane initsiatiiv. Kuna EPL-il on märksa laiem distributsioon, siis nad võiks ju jõud kokku panna. Näiteks et EPL võtab kõik wrongparkingu asjad üle ja wrongparking suunab inimesed edaspidi EPL-i, aga vastutasuks viib EPL oma teenuse samale tasemele nagu wrongparking ehk siis hakkab igat “sissekannet” käsitlema eraldi, kuhu saab kommentaare jätta, ja pakub ka RSS-feedi.

Tunnistasin ennast nüüd ametlikult liiga rumalaks selleks, et m-parkimist kasutada. Eelmisel nädalal ühel õhtul jätsin auto kesklinna ja m-parkisin ära ka. Linnas läks päris kaua ja auto juurde tagasi jõudsin järgmisel pärastlõunal. Päeva jooksul pikendasin ka asja, kuigi tunnine auk jäi sisse, mille jooksul tekkis kena trahv kojamehe alla.

Lähemalt asja uurides selgus aga, et sain trahvi mitte seetõttu, et augu sisse jätsin (mis on kah muidugi piisav põhjus), vaid lihtsalt sellepärast, et ei kontrollinud mobiilist parkimise alustamisel auto numbrit, sest ei olnud sama autoga, mida viimati m-parkisin. Oma rumalus maksab, mis muud.

Küsiti minult, mis arvutid mul olnud on. Huvitav meelde tuletada, kuigi kõiki aastaarve ei suuda enam taastada.

Esimene oli ZX Spectrum ehk “Sinclair”. Vist aastast 1987 või nii. Ainus, mis ma temaga teha oskasin, oli mängimine. Salvestusseadmeks oli suur kodune kassettmakk, kuhu siis line in/out pordi kaudu see arvutt ühendus. Panid play ja laadis programmi sisse. Kuna aga lisaks line outile oli ka audio out port makil, mida arvuti ei kasutanud, siis arvas makk, et mahamängitav asi on vaja ka kõlaritest välja lasta ja tulemuseks oli õudne müra. Selle vastu sai kasutatud innovatiivset lähenemist, et üks väike pintsel pistetud sabapidi kõrvaklappide (audio out) auku, siis arvas aparaat, et kõrvaklapid on seal küljes ja enam ei teinud müra.

Loe edasi: “Minu arvutid”