Vot kus. Ausõna ei teinud meelega, mitu broneeringut annavad täitsa juhuslikult kokku selle summa

minut viitab ühele Eesti toidu videole. Kõige toredam on muidugi, et videofaili nimeks on pandud “EestiToit_LowQuality.mpg”. Kuna videol endal pole häda midagi, siis ilmselt viitab nimi halvasti varjatud irooniaga kohaliku toidu kvaliteedile. Millest on ju kahju, sest pole sellel häda midagi.

Aga milles on selle visuaalse identiteedi tegemise mõte, eesmärk ja taust? Pauerpoint viitab küll välismaalastele, aga kogu värk on padueestikeelne. Kui seda asja ei pakendata kokku massiivse keeleõppeprogrammiga, on karta, et mõju jääb Eesti piiridest väljaspool tagasihoidlikuks.

Teema jälle üleval. Minu teada on nii, et kuna Eesti on jätkuvalt võsariik, kust mõnikord pettusi toime pannakse, hiljuti olime ju lausa mingis edetabelis… siis mõned kaupmehed lihtsalt ei võta siin maal välja antud kaarte vastu ja ongi kõik.

Tahab keegi viljapeksumasinat osta? Hind tundub soodne. Ilusti põllumajandusmasinate rubriigis nagu peab.

Postimees: Marutaudis kass pures kaht inimest. Ja seepeale ta hukati. Iseenesest kurb lugu. Aga pildiallkiri on asjalik.

Martin on mitmete ettevõtmiste taga, millest Eestis on vast ehk kõige tuntum FON. Nüüd tegi ta indeksi maailma ja Euroopa riikidest “valitsemiskvaliteedi” seisukohast. Igati subjektiivne ja vaieldav, aga huvitav, kui tegutseda temaga samas “ettevõtlusruumis”. Huvitav on näiteks, et kui Eesti armastab ennast pidada “Skandinaavia riigiks”, siis Euroopa indeksis on Martin meid paigutanud Lõuna-Euroopa “mañana”-kultuuridest allapoole.

Kopp on ees noh. Ja see jupike visualiseerib seda väga hästi.

Vot nii tehakse tänapäeval tehnoloogiaäri. Justkui ülejala ja imeviisil tehakse imelisi e-teenuseid justkui varrukast tosina kaupa. Kõnekaardid, üüriarved… saad tsahh ja tsahh kassas maksta. Ma olen suht mitmest projetist Eestis kuulnud, mis seda lubavad, aga miskipärast ei ole seda veel teha jõudnud, kuna asja korraldamine suht keeruline. On’s uuel firmal tagataskus kompetents, mis selle seekord ära teha lubaks? Oh ei…

“Innovatsioon on meie jaoks oluline, kuid oleme eelkõige ikka tavakaupadega tegelev müügi- ja logistikafirma,” … Põhisissetulek tuleb hetkel Taffeli krõpsude esindamisest, lähitulevikus lisanduvad muud toidu- ja esmatarbekaubad.

Või ongi nii, et IT-firmad on liiga palju tehnoloogias elanud ja distributsioon on kännu taha kinni jäänud? Eks näeb.

Vaat kus lops.

Hea on mõnikord ka asjaliku telefoniteeninduse otsa sattuda. Eile peale pikemat eemalolemist koju tulles leidsin, et Starmani pakutavast digiboksist ei tule osasid kanaleid ja Internet ka ei tööta. Minu pool viga ei olnud, nii et pidin helistama. Läks küll umbes viis proovimist, enne kui kinnisest liinist mööda sain, aga lõpuks üks tütarlaps võttis siiski vastu. Rääkis vene aktsendiga, aga siiski ilusat eesti keelt, ja rõõm oli rääkida, sest kuulas mu mure ära, lõi andmed sisse ja häälest ja jutust oli aru saada, et ta tunneb asja, probleemid on tuttavad ja teab, millest räägib.

Loe edasi: “Starmani digikanalid ja Internet”

Pikemalt ära olles hakkavad erinevused kaubandusvõrgus täitsa silma. Eile näiteks käisin poes ja tuvastasin, et Eestis ei ole võimalik “wursti” saada. Millest on kahju, sest ma olen selle söömisega täitsa ära harjunud viimasel ajal ja paras “wurstihull” :-)

Eesti poes, jättes kõrvale viinerid ja keeduvorsti tüüpi asjad, on saada kahte sorti vorsti. On erinevad “grillvorstilised”, mida kutsutakse Saksamaal ja Luksemburgis “mettwurst”, mis on sellised suht “rasked”. Ja siis on “toorvorst”, millele ei oskagi nagu nime anda, aga mis on kah grillimiseks mõeldud.

Mis on aga puudu, on tüüpiline Saksa rämpstoit bratwurst, tuntud eri versioonides ka kui “thüringer”, “bockwurst”, väiksemana “nürnberger” või siis hoopis “currywurst”. Näevad kah sellised valged välja, natuke toorvorsti moodi, aga pole üldse toored tegelikult. Ja on söömiseks mõnevõrra “kergemad” kui need grill/mettwurstid. Praadides lähevad külje pealt pruuniks. Aga vot Eestis ei saa.

Linnavõim tahtis, et inimesed Pirita ja Viimsi kandist sõidaks vähem auto ja rohkem bussiga. Ennäe imet, sõitsidki. Aga bussisõitmise kogemus sarnaneb pigem loomavaguniga Siberisse mineku kui millegi meeldivaga. Kõigile on suur üllatus, et kui nõudlus tõuseb, siis peab panema ressurssi juurde. Ja nüüd käib mingi jahumine selle ümber.

TAKi suhtekorraldusjuhi Sirje Rohti sõnul ei piisa lihtsalt 1A liinil praegusest kuuest lõõtsbussist. «Sinna oleks vaja üks lõõts juurde panna, nagu oli augustis suvise graafikuga,» märkis ta. «Oleme sellise ettepaneku transpordiametile ka teinud ja ootame positiivset lahendust.»

Kui üksikute liinide ja busside ümber on nii palju jauramist ja kõigile on suur üllatus ja uudis, et asja tuleb igapäevaselt korraldada ja parendada, siis ei sisenda küll see erilist optimismi, et ühistransporti ka tegelikult tahetakse arendada. Kuule, abiratas, kui järgmine kord välismaale lastakse, siis vahi vähem purskkaeve ja rohkem seda, kuidas ühistransport ja muud praktilised küsimused valgetes riikides on korraldatud.

Postimees: Laskja otsimine kirja teel võttis väärt aja. Kas keegi veel julgeb öelda, et paberil asjaajamine ametkonna sees on selle loo näitel kuidagi turvalisem ja efektiivsem kui elektrooniliselt info liigutamine?

Sten kirjutab “tööturismist”. Asjalik jutt, kirjutan kahe käega alla ja oma poolt ei oskagi suurt lisada — peale selle, et kui fakte ja suhtumist vaadata, siis Eesti on jätkuvalt suletum riik kui me uskuda tahame ja meile kasulik oleks.

Huvitav teema. GAG-is on nüüd e-õpilaspilet. Kirjalikku uudist veel ei ole (UPDATE: Postimehes siiski on), aga raadiouudistes juba räägiti ja lisainfot näeb GAG veebis ka. Iseenesest tore.

GAG veeb ütleb järgmist.

Uuest õppeaastast võtab Gustav Adolfi Gümnaasium kasutusele elektroonsed kiipkaardipõhised õpilaspiletid. Õpilaspiletit pikendatakse elektroonselt ja turvakleebisega kolme õppeaasta vältel. Uut õpilaspiletit kasutatakse seotult e-kooliga (koostöö arendamisel) õpilaste kooli sisenemise ja lahkumise registreerimiseks, sööklas toitlustamiseks, sh lisaks pakutava päevaprae eest tasumisel, elektroonselt lukustatavate kappide (lokkerite) ja raamatukogu ning raamatukogu teenuste operatsioonisaalis olevate - koopiamasina, printimise jm rakenduvate teenuste kasutamiseks. Õpilaspileti jaoks palun saata õpilase pilt elektroonsel kujul e-posti aadressile pilt@gag.ee. Juurde märkida õpilase nimi ja klass.

Hinnaks öeldakse olevat 100 krooni. Kuigi on tegu soovitusliku piletiga, on ta ilmselt “soovituslik”, samamoodi nagu mõned asjad on “vabatahtlikud”.

Loe edasi: “GAG e-õpilaspilet”

Käisin Saarbrückenis. Kena koht, enamik sõjas sodiks pommitatud, nii et palju modernset mitte väga koledat arhitektuuri, aga mõned vanad kohad ka.

Üks naljakas asi juhtus ka: leidsime Eesti suppi.

Loe edasi: “Eesti supp Saarbrückenis”

Tehnokratt Pets jättis kommentaari ühele mu eelmisele jutule Nagist.

õnneks näen ma sinus soovi uskuda Eesti Asja.

Ma usun täitsa tõsiselt, et kohaliku kultuuri, keele ja konteksti olulisust on netis alaväärtustatud. Uudistesaitide puhul see ju toimib. Eestlased loevad netis Delfit, Postimeest, EPL-i, Õhtulehte jms. Väga vähesed loevad nt BBC-d, CNN-i või veel midagi eksootilisemat. Samamoodi käiakse endale tuttavat otsimas “reidis” või “delfi deidis”, mitte… noh näiteks MySpace’is või Bebos või isegi Orkutis. Viimases on küll palju eestlasi, aga see on muude rahvustega segamini nagu pudru ja kapsad ja kui tahad tuttavat, siis tekitab segadust, kui ei saa netis aru, kas ta on siinsamas kõrval alevis või kuskil Brasiilias kaheksa ajavööndit tagapool.

Loe edasi: “Eesti asjad internetis”

Keegi tuttav käis välja idee. Võiks teha “Arnoldisaatori”.

See oleks siis veebileht, kuhu lähed ja pasteerid jupi eestikeelset teksti, ja siis mootor “arnoldiseerib” selle ära. Oskajale mehele oleks süsteem Javascriptis kaks minutit valmis visata, duke võib kindlasti ideede tekitamiseks oma uudisteportaali koodi laenata. Aga keeruline koht on grammatika väljamõtlemine, et mis reeglite järgi keelt parsida ja teha. Tuttav pakkus muidugi lihtsa lahenduse välja…

x says: I should go and program a thing called “Arnoldisaator” or smth - enter the real message and get it translated into Rüütel language
x says: just insert random agricultural-political shit in between words and remove the real words in the end

Lähtematerjaliks pakun ka kaks näidet, üks on natuke varasem, teine päris hiljutine.

Mis on performance? “Noh, ma usun et, täna me kõigepealt elame üle kõike rõõmsat ja seda, mis ajalugu on meile jätnud tänaseks, ja selle nimel ma soovin kõikidele palju õnne ja tahet edaspidiseks!”

“Ma ühe lause ütlen veel. Ka härra Ansip, sinu sellest avaldusest, et kõik on kadunud ja kaotatud praegu tänase peaministrina samuti selle jutuajamise sellise avalduse tõttu.”

Huvitav tähelepanek ühelt tuttavalt.

[15:25:03] nice, postimees uses screenshot from Flickr
http://www.postimees.ee/galerii/index.php?picture=7972
[15:26:20] Source: Internet :D

Ja tõepoolest, ongi Flicrkist tõmmatud pilt. Ilmselt wrongparking ei teadnud, kelle autoga tegu, ja Postimehel jällegi pole sellist era-informaatorite võrku, kes mööda linna käiks ja valesti parkijaid taga ajaks. Aga kahepeale kokku suudavad kodaniku- ja tavameedia toota uut kvaliteeti.

Vt ka wrongparking blog, wrongparking flickr. Keegi võiks neile ka Flickri pro konto annetada… kui asi edeneb ja keegi teine seda ei tee, siis vast teen ise :P

Või teine variant, kasutaks hoopis Nagi teenust.

Rubriigist “nagu kaks tilka vett”. Olen juba ammu sellele mõelnud, mis neid seob.

Inno Tähismaa, vabamees. Ei leidnud ühtegi suure habemega pilti hetkel, muidu oleks sarnasus veelgi täiuslikum.

Shoko Asahara, usuhull.