Tekivad aga mitmed küsimused. Huvitav, miks ID-kaart ei kõlba? Ainus praktiline põhjus, miks peaks mingit muud lahendust eelistama, ongi see “turvakleebise” värk, et kui on uksel vaja visuaalselt “sikud lammastest” eraldada ehk oma kooli rahvas sisse lasta ja muud välja jätta. ID-kaardile ei tohi igasugust sodi peale kleepida. Aga kõik elektroonilised rakendused oleks ID-ga täpselt samamoodi või veel lihtsamini tehtavad. Kui just ei ole tegu mõne RFID-kaardiga, mille kohta täpsem inf hetkel puudub. RFID on mugavamalt kasutatav kui kiip.

Lisaks hinna argument. ID maksab alla 15-aastasele 25 kr, GAG pilet 100 kr. Kus nüüd need tuututajad on, kes tuututasid, kuidas ID on kogu rahva nöörimine? Miks te juba ei tuututa, et kust tekib mingil X koolil õigus võtta inimestelt mingi “põlve otsas” tehtud kohaliku lahenduse eest raha, kui samas võiks kasutada üleriiklikku juba olemasolevat ja odavamat lahendust?

Asi läheb veelgi huvitavamaks siis, kui raadiouudist kuulata. GAG veeb ei ütle seda, aga raadios öeldi, et e-õpilaspilet kõlbab ka kasutamiseks Tallinna ühistranspordi ID-piletina. Vaatame, kas ma sain õigesti aru… kool võib välja anda dokumenti, mida linn tunnistab samaväärselt riikliku dokumendiga? Mis takistab GAG-il püsti panemast skeemi, kus antakse välja, noh näiteks kümme tuhat dokumenti eri pildi ja nimega, aga täpselt sama isikukoodiga, mille eest siis ühe korra sõiduõiguse eest tasutakse ja kogu seltskond rõõmsasti sõidab? Vaevalt et Falcki tegelastel, kes bussis ID-piletit kontrollivad, on võimalus kontrollida, kas isikukood ja isik ka tegelikult kokku lähevad.

Küsimusi palju, vastuseid veel pole, aga ehk homsed uudised toovad selgust, kui lehes asi täpsemalt kirjas.