Tallinna Ettevõtlusinkubaatorite blogi alustavale ettevõtjale. Tema enda andmetel oleks nimeks peaaegu et saanud “linkubaator” (L nagu Lasnamäe). Ja teiste sarnaste blogide nimed võiks siis vastavalt olla Kinkubaator (Kopli) ja Minkubaator (Mustamäe). Omalt poolt pakun tulevaste suundadena välja veel Ninkubaator (Nõmme), Binkubaator (Balti jaam), Pinkubaator (Pirita) ja Tinkubaator (Tallinn-Väike). Ja filiaali peaks tegema Mongoolia pealinna Ulaanbaatarisse.

Aga SVO kõrval on see minu andmetel alles teine Eesti avalikust sektorist pärinev blogi. Hea oleks teada, et eksin, ja tegelikult on mõni veel? Aga alustuseks päris hea, teemad on asjakohased ja jutt jookseb. Näis, kauaks võhma jätkub, mõnikord on sellised algatused hääbunud. Soovime Linkubaatorile jõudu ja pikka iga.

Ma tegelikult ei usu eriti taskuhäälingusse (podcast) kui meediumi, kuna võrreldes kirjaliku materjaliga võtab tema tarbimine rohkem aega, ja videost on jällegi igavam. Aga ei tea mis põhjustel vaatasin natuke, mis meil saadaval on.

Delfi podcast

See on kõige klassikalisem podcast. Kõik teised alltoodud on lihtsalt raadiosaadete audioarhiivid taskuhäälingu formaadis, aga Delfi värk on saadaval ainult podcastina. Aga vajaliku info ehk RSS-i aadressi ja kasutajajuhendi suudab nende kodukalt üles leida küll ainult kotkapilguga häkker - “Delfi PodCast” on imepisikese kirjaga lehe jaluses ja kuskilt mujalt ei paista sellele viidet olevat.

Loe edasi: “Eesti taskuhäälinguprogrammid”

Uus Alev Ström on leitud. Vana Alev kolis Rootsisse, aga noorema viis elu kaugemale? Lausa Tšiilisse välja.

Tegelikult respekt ja eeskujuks kõigile tšurbanitele, kes väidavad, et eesti keelt pole võimalik siin elatud 10 või 25 aasta jooksul ära õppida.

Jutt ise oli AK-s 25. oktoobril ja rääkis sellest, kuidas Eesti ja Tšiili tegid ühise postmargi.

Seal Lõuna-Ameerikas kui siin Eestis me armastame pinguiine. Need pinguiinid on nii toredad linnud. Ja samuti nad on väga osavad, kui nad on vee all. Nii et need Eesti disainid on taipanud just need kõige ilusamad pinguiinid, mis on keisripinguiinid.

Siis lisaks meil on see väike vaal. Meile meeldib vaalid, sest nad on ustavad ja elavad kaugel, siis on palju kogemust elu kohta.

Firefox 2 on väljas. Ja Martini tehtud uus ID-kaardi draiveri versioon on kah suht lõplik.

Ma ei teagi miks, aga Firefoxis pole mul juba tükk aega ID-tuge olnud. Mingil hetkel läks midagi vasakule, ei viitsinud mehkeldada ja võtsin hoopis maha. Ja ID-asju tegin siiani IE-ga. (IE7-ga funkab kah ID ilusti.)

Aga nüüd mõtlesin, et prooviks FF2-s asja jälle käima saada. Ja ennäe imet, läkski. Tõmbad Martini lehelt lihtsalt värgi alla, paigaldad Next-Next meetodil ära ja ongi olemas. Ma pidin siiski jooksutama ka “Install EstEID profile” käsku Start-menüüst, mille käigus sellist imelikku teadet näidati. Aga asjade töötamist see ei mõjutanud.

FF2-s on mingid täiendavad turvaomadused, nii et mõned saidid, näiteks Hansapank, kes kasutab ID-põhise liikluse jaoks mittestandardset porti, lõpetavad FF2 vaikeseadistustega töötamise. Probleem on piisavalt tõsine, et HP võttis vaevaks oma veebi vastav seadistamise juhend üles panna.

Kristjan viitab aastatagusele Ain Kaalepi artiklile, kus on ära seletatud, mis värk on.

Togglist olin ma kuulnud küll, aga see, et ta on Eestis tehtud, jäi esmapilgul kahe silma vahele. Huvitav. Vist üks väheseid Eesti tegijaid, kes globaalsest “web2.0”-pirukast üritab osa saada. Paari kuuga 1500 kontot ja 50 aktiivset kasutajat — ei tea, kas seda on vähe või palju. Soovime igatahes edu edaspidiseks.

Täna sai järjekordselt kino autoga. Ma ikka oskan endal ise juhet kokku ajada tehnoloogia ja väeti inimmõistuse kombinatsioonis.

Oli sõiduk siis kuu aega garaažis pargitud. Ilmad soojad, miks mitte. Aga täna tekkis siis mõte, et teeme ühe sõidu. Teen garaažiukse lahti, vajutan puldil nuppu, et seesam avane.

Sittagi. Vaikus.

Veelkord. Tee piuks-piuks ja võta alarm maha ja kesklukk lahti! Kurat. Vaikus. Vajuta kõvasti nuppu, palju tahad, tüüp ei tee teist nägugi.

Oh oh ohhhhhoooooo. Mis siis nüüd saab. Sõita oli ju vaja. Kodumaast ja müüja teenindusest iseenesest suht kaugel, nii et ilmselt vaja oma jõududega hakkama saada. Egas midagi, tuletame meelde eelmised sarnased juhtumid ja hakkame uurima, kus mis kamm võiks olla.

Eelmistel sarnastel kordadel ja eelmiste autodega on olnud aku tühi. Aga ilmad olid ju soojad ja varem on kuu aega aparaat probleemideta samades tingimustes seisnud. Lisaks alarmi LED plinkis salongis rõõmsasti. Nii et aku on olemas. Ja alarm nagu toimib järelikult.

Järgmine oletus. Puldil patarei tühi? Et ei edasta lihtsalt signaali? Aga no kuidas ta raibe vähem kui aastaga tühjaks saab minna, kogu aeg soojas seisnud ja teised puldid kestavad aastaid probleemideta. Jolki palki.

Teistel pultidel on ka juhtunud seda, et asi on maha kukkunud ja sees on mingi patarei klemm või midagi muud sarnast paigast ära läinud, nii et lihtsalt voolu pole. Aga selle puldiga midagi sarnast ei juhtunud, ja lisaks on ta raibe niivõrd uus ja hai-tekk, et tal pole ühtegi kruvi ega muud vigurit näha, kust teda üldse lahti annaks keerata. Päris niisama ei taha lammutama ka hakata.

Mis me siis nüüd teeme. Korduvad nupulevajutused igatahes tulemusi ei anna. Aga appi tuleb autotootjate kavalus, kes on just sellisteks puhkudeks, kui puldist alarm maha ei tule, aga kangesti sõita tahaks, mõelnud välja plaani B. Roni võtmega autosse sisse ja siis ta pistab lõugama. (See lõugamine on küll võimalik võtmega kapoti alt maha võtta, aga mul on garaaž nii kitsas, et selleks peaks auto kõigepealt tagurpidi välja lükkama. Kallakust üles. Vot ei jaksa. Nii et see osa plaanist jääb ära, las lõugab.) Ja siis on olemas kaardike (mis mul ka kaasas oli), kus kirjas, et pane süüde sisse, alarmituluke hakkab plinkima. Plingib X korda (kaardil kirjas), keera süüde välja ja sisse tagasi ja nii veel paar korda, kuni “kood” sisestatud ja alarm loodetavasti maas.

Ega’s midagi. Õhtu tuleb kätte ja asume asja kallale. Kogenud automurdja kombel võtmega tsahh uks lahti, pistab muidugi lõugama, aga ei lase end sellest häirida ja istun sisse. Üritan hakata koodikaardilt koodiga asjale lähenema, pistan võtme süütesse ja hakkan süüdet sisse-välja keerutama. Midagi kuskil ei plingi. Aga vahepeal jäi pasun vait. Ja valve oleks nagu maha tulnud.

Mõtlen, et kino pärast äkki prooviks veel puldi nuppe korra.

“Valve peale.” Nagu ette nähtud, klõps-klõps kesklukk kinni, piiks, suunatuled vilguvad.

“Valve maha.” Piiks, suunatuled, klõps-klõps kesklukk maha.

Kõik toimib. Müstika. Ja jäigi õhtuks ja edasiseks toimima.

Ainus hüpotees, mis mul on: pult ja auto “unustasid” üksteist ära, kuna polnud niivõrd kaua näinud. Ja pult saatis vajutuste peale ka juba algul ilusti signaali välja, aga midagi ei klappinud ja sõiduk ignoreeris seda. Ja kui sisse istusid ja võtme süütesse panid, teostati mingi rebuut ja reinitsialiseeriti mingid asjad ja suudeti auto ja pult omavahel jälle ära paaritada. Noh umbes nagu Apple Remote või bluetoothi paaritamine.

Aga tegelikult polnud täna kaugemale vaja sõita kui bensujaama kumme pumpama. Kui mõni aeg tagasi sõitsin ühes linnas, siis juba näidati, et kuule kontrolli oma esikumme, tühjavõitu nagu. Ja tõepoolest, ainult mingi 1,6 at oli rõhku sees. Juba vanast ajast pärinev rusikareegel “kaks atti” toimib enamvähem praegu ka, instrui järgi peab ees 2,1 ja taga 2,3 olema, kui väheste inimeste ja kolaga sõidad.

Puldivärk on ikkagi müstika. Vanasti oli hea tehnika, millest ka inimmõistus aru sai ja kruvikeeraja ja mutrivõtmega sai läheneda. Tänapäeval on kõik automaatne ja kompuuter, iseenesest lõpetab töötamise, kui suvatseb, ja õnneks ikka tavaliselt hakkab jälle iseenesest tööle ka.

Toiduteema jätkuks, aga natuke teisest ooperist.

Istun Tallinna lennujaama äriklassi ootesaalis. Tegelen oma asjadega. Inimestest suht tühi. Tuleb mu juurde kena lennujaamavormis tütarlaps (töötaja) ja küsib natuke häbelikult, et “vabandust, kas see segab teid, kui ma lähen söön oma võileiba seal nurgas?” Ja vaadates minu hämmeldunud pilku, et mis mõttes segab, lisab, et (toimetaja rõhutus) “mõnda segab”.

No ma ei tea. Selles mõttes ma olen ikka liberaal ja egalitaarlane. Ma kujutan ette, et need “mõned” on näiteks ametnikud, kes istuvad seal äriklassis nagunii maksumaksja (minu) raha eest ja lakuvad oma tasuta jooke ja nosivad pähkleid ja muud head-paremat, mida pakutakse. Ja siis neid segab, kui tüdruk läheb sööb tasakesi oma võileiba??? Täitsa kohe tahaks näha neid “mõnda”, et mis inimesed on.

Kus tehakse Rakvere pelmeene? Kerge loogika võiks vihjata, et äkki… Rakveres? Seda enam, et neil on seal lihakombinaat? Aga tänapäeva globaalse kaubanduse tingimustes võta näpust. Kiri võib ju pakil eestikeelne olla, aga tootjalt pärinev kast on hoopis selline. Oli ükspäev kuskil Selveris keset müügisaali.

Lubage esitleda. “Rakveres pelmeņi”, tootjaks Rīgas Miesnieks.

Kuidas seda siis nüüd mõista? Tehtud kuskil kevadel kuskil hambapolikliinikus. (Hambad olid korras.)

Mäletate DJ Ryan Angelost? Tükk aega polnud temast midagi kuulda. Aga ta on tagasi. Aitäh, Siim

Samas ei saa muidugi unustada ka IT-Neegrit. Mehed ju räägivad samast asjast.

Kolisime uude kontorisse. Väga mõnus koht on. Vähemalt ei saa keegi (mina ise kaasa arvatud) enam viriseda töötingimuste üle. Natuke veel kõpitsevad, aga kõik tööks vajalik on juba olemas.

Täna oli näiteks teemaks, et on palju klaasseinu ja -uksi, kuhu sisse inimesed ennast võivad katki või surnuks joosta hooga. Ja seni, kuni sinna mingid püsivamad illustratsioonid tekivad, kleepisime lihtsalt hulga kleepse uste peale, umbes keskele ja silmade kõrgusele, et näha oleks. Päris hea ergonoomika- ja turvaharjutus.

Käisin nädalavahetusel Viljandis. Kurat, tuju läks kohe heaks. Kõik on nii hästi, et ma kohe hirmuga mõtlen, et kust mulle järgmine pauk tuleb. Aga noh, samas täna jäi kurk haigeks.

Tallinn-Rapla-Türi-Arkma tee on päris heas korras, eriti uued jupid Türi-Arkma vahel, mida suvel hirmsasti ehitati ja paha oli sõita. Aga nüüd on kõik lõpetatud. Liiklust on vähe ja tee on lai, nii et sõida rahulikult.

Üleüldse on ilus suvi ja sügis olnud. Patt oleks kurta. Nüüd sai lehtedes sahistada. Sügis ründab vaikselt.

Linnud lendasid lõunasse, parv oli klassikaliselt V-kujuline. Sõitsin autoga alt läbi ja vaatasin. Ei tea, mis linnud olid, pole eriline ornitoloog ja kaugelt kiiruse pealt hästi ei näinud. Kured igatahes polnud, tumedamad olid

Peale Türit oli liiklus mitmeks minutiks kinni. Lehmad pidid ju üle tee saama kuidagi.

TIK ja 7. kk vilistlaspäev. Kes samast kohast pärit, tulge kohale, näeme aitäh neile, kes infi mulle edastasid, muidu poleks teadnudki.