Eestis tagasi. Peale umbes kuuajast äraolekut. Ei mäletagi, millal läksin. Nüüd olen jaanuarini siin. Vahepeal veel paar lühikest käiku, aga muidu ikka siin.

Nädalavahetusel sõitsime 1800 km. Jälle Luksemburg-Saksamaa-Taani-Rootsi-Tallinn. Vahepeal sõitis vend ka paarsada kilomeetrit. Tee hakkab juba vaikselt pähe kuluma. Saksamaa on kõige põnevam. Taanis olen siiani sõitnud tavaliselt pimedas ja suurt midagi ei näe. Rootsi on kohutavalt igav ja seal saab ainult 110ga sõita, kuigi teed on kõige tühjemad. Taanis on 130. Saksamaal on piiramata, kuigi nii 130-150 on paras, üle selle läheb kahtlaseks ja auto hakkab kah undama ja bensiini võtma liiga palju.

Eesti tervitas sita ilma ja tavapäraste liiklusidiootidega. Olen vist valguse käes viimasel ajal liiga palju olnud, ei suuda pideva pimedusega harjuda. Ja sellega ka, et miks peab nii palju haigeid inimesi sõitma autoga. Lolle on igal pool, aga Eestis on nende osakaal oluliselt suurem.

Kontoris on hulga asju ilusamaks ja paremaks tehtud. Kui tükk aega pole juhtunud kohale, siis ikka märkad selliseid asju. Köögis on mõttekam mööbel, mis ruumi vähem jubedaks teeb. Seinaaukudes, kus enne oli lihtsalt tühi koht, on nüüd diivanid ja lauad, et saaks istuda ja juttu ajada. Uksed on ilusti kinni ja igalt poolt saab ainult kaardiga läbi. Mõnikord on suletud süsteemid paremad.

Uue arvuti sain ka, MacBook Pro. Ma kavatsen sohki teha ja pool aega Windowsit jooksutada selle peal. Aga samas on hulk asju, mis Macis lihtsamad. Või vähemalt nii nad väidavad. Ma proovin järgi.