12. november 2006
Mis digi, mis buzz
Kirjutas Jaanus kell 18:57 | Püsiviide
Henrik küsib, miks Digist keegi ei kirjutanud ja kuhu jäi buzz (buss?). Ja teeb ka kokkuvõtte neist, kes nüüd tagantjärgi kirjutasid.
Noh, esiteks, lõpp hea, kõik hea. See "case study" postitus oli intrigeeriv ja tekitas piisavalt vastukaja ja bussi ja Digile klikke ja linke ka.
Miks mina algul ei kirjutanud ja nüüd kirjutan? Sest alguses oli digi minu jaoks igav ja ma jäin sihtgrupist välja. Ma loen üldse väga vähe ajakirju ja ka gadgetite teemast on kopp suht ees. Pole lihtsalt mulle. Ja olen ka piisavalt individualist, et mitte lihtsalt siia postitada uudiseid stiilis "tehti uus sait lahti" (isegi kui "sellises mahus sellist asja pole Eestis /.../ varem tehtud"), vaid kirjutada ainult siis, kui mul endal ka asja kohta midagi öelda on või kuidagi ERITI viitamist väärt tundub (näiteks saab mõne pildi või video üles toppida). Panin digi endale lugemisnimekirja ja aeg-ajalt klõpsin sealt läbi, aga nagu öeldud, siis ei tunne ennast sihtrühma kuuluvana, kuna gadgetid mind lihtsalt ei huvita. (Huvitavad mingid konkreetsed kategooriad, nt Windows Mobile-põhised telefonid (olen mitu aastat üritanud mõnda leida, mida tõesti tahaks, aga ainult ebahuvitavat rämpsu toodetakse), ja teemad, nt kasutajaliidesed, aga mitte lihtsalt teemad stiilis "mis gadgetid järjest välja/müügile tulevad".)
No ja teisest küljest Larko ütleb ka õigesti... "on mul ikka kombeks asjaga enne tutvuda ja alles siis selle kohta arvamus kujundada". Ma jälgin igasuguseid uudiseid teatud nihkega ja enamuse Eesti buzze magan ka maha. Ma olen leidnud, et minu jaoks tekib asjade väärtus ajas. Et huvitav pole mitte lihtsalt launch, vaid see, mis asjast pikas perspektiivis saab. See on minu jaoks ka filter, mida üldse jälgima peaks. 80% maailma asjadest on rämps, mis sellest ka ise aru saab ja peatselt maha sureb. (Startuppide kohta öeldakse vist, et kui üks kümnest jääb poole aasta või aasta jooksul alles, on hästi läinud.) On mõned teemad, kus ma üritan jälgida ka bleeding-edge asju, aga jällegi, need on väga spetsiifilised nišiasjad.
Konkreetselt Eestist mulle meenub viimasest aastast küll ainult üks teema, mille puhul saaks reaalsest buzzist rääkida.
Näiteks Andrei saatis 12. septembril maili, kuidas rate.ee avas uudistesaidi. Las ta siis avab. Praegu, kaks kuud hiljem, võib nentida, et asi töötab ja on huvitavaid asju seal, nt teemapilv. Aga samas, kui 300K+ kasutajate juures on juhtivatel uudistel 10 klikki, siis ma ei tea, kui mõttekas see arendus on või kui palju ta saidile lisab. eh... valesti vaatasin. 10 klikki on viimase päeva uudistel. Pole ju paha. Aga nt arutletud uudiste puhul loetakse mõne puhul klikke ikka sadades. Ja Delfi kommentaaridest erineb rate.ee sait selle poolest, et tal on profiili mõõde.
Miks ma selle rate jutu siia panin... esiteks, et näidata, kuidas ma mõnikord uudistele ajalise nihkega viitan. Ja teiseks, kuigi ma algul ei mõelnud sellele, siis tegelikult haakub ka asja sisu vägagi teemaga. Nimelt kui on mugav keskkond buzzi tekitamiseks, siis seda ka tehakse. Rate.ee uudistes toimuvat võib ju buzziks nimetada küll. Aga blogid ja nende omavaheline leidmine ja viitamine ja teemade järgi otsimine on ikka totaalne geekstuff, millest läbi suudab ennast hammustada ainult väga väike inimeste ring. Kellest veelgi väiksem osa on selliseid, kes ka midagi huvitavat ja sisulist suudaks kirjutada ja öelda. Seega, nagu Jüri räägib, pole lihtsalt kellegagi buzzitada. Paljude kirjutajate teemad lähevad minust kauge kaarega mööda. See, et kahel inimesel on blogi, ei tähenda, et nad omavahel jagaks mingit erilist kultuuri- või mõttemaailma (peale selle, et nad juhtumisi samas keeles kirjutavad).
Ja selline point ka veel Henrikult...
Ma usun tegelikult, et me kõik tahaksime teada, aga me võime ainult arvata, sest blogide jaoks TNS Metrixit ei eksisteeri. Aga äkki võiks eksisteerida? Mulle väga meeldiks, kui blog.tr.ee looks mingi pisikese keskse statsimootori, mille igaüks saaks kleepida oma bloogi (nagu praegu kleebitakse nt Google Analyticsit) ning siis tekiks blog.tr.ee suured viited juba reaalse külastatavuse, mitte keskkonna klikkide järgi.
Umbes aasta tagasi oli RSS-lugejate ja muude sellega seotud seltsimeeste seas kõva sõna attention management. Ehk siis leida mingi vahend, millega jälgida, mida inimesed reaalselt loevad, nt mis URLil kui palju aega veedavad. Ise inimesed seda loomulikult paigaldama kasutama ei hakka, aga ma ei välistaks, et kui teatavasti nt Windows IE7-s ja Vistas on juba olemas RSS platform ehk ühtne infrastruktuur rakendustele RSS-i kasutamiseks, siis järgmise generatsiooni brauseritesse, OS-idesse ja mobiiltelefonidesse ehitatakse attention managementi vahendid sisse. Ja seni, kuni inimesele on tagatud privaatsus ehk võimalus juhtida, kellele ja kuidas ta oma attention-infot jagab, on ju kõik korras. Ja sellise jälgimise kaudu oleks ka võimalik reaalsemalt mõõta, kes mida loeb. Aga see on veel aastate kaugusel.
Teemad: blogimine eesti veebitehnoloogiad
Minu blogid
Otsi
Mina
Teemad
Arhiiv
November 2007
October 2007
September 2007
August 2007
July 2007
June 2007
May 2007
April 2007
March 2007
February 2007
January 2007
December 2006
November 2006
October 2006
September 2006
August 2006
July 2006
June 2006
May 2006
April 2006
March 2006
February 2006
January 2006
December 2005
November 2005
October 2005
September 2005
August 2005
July 2005
June 2005
May 2005
April 2005
March 2005
February 2005
January 2005
December 2004
November 2004
October 2004
September 2004
August 2004
July 2004
June 2004
May 2004
April 2004
March 2004
February 2004
January 2004
December 2003
November 2003
October 2003
September 2003
August 2003
July 2003
Meta




Kommentaarid
Kommenteeri