Aga selle kokkuvõtte kohta, mis on välja toodud, et…

“Eesti e-riigi kiitjatel ja kriitikutel on ilmselt mõlemail õigus. Häbenema me ei pea, kuid teha saame veel palju. Infotehnoloogia mõistlikus kasutamises peitub palju võimalusi inimeste elukvaliteedi tõstmiseks, majandusarengu tagamiseks ja riigi tõhusaks toimimiseks.”

Ja samuti hulk lahendusi, millele jutus viidatakse — ID-kaart, X-tee… kõigi nende ühisnimetaja on, et nad on juba viis või rohkem aastat vanad. Midagi uut tahaks, seltsimehed. Jah, kõik värk tuleb ära ka juurutada. Aga seda ma ju räägingi, et nende peale tuleb nüüd ehitada rohkem asju, millest ka midagi kasu oleks.

Paar huvitavat asja on veel välja toomata, näiteks ID-pilet, mis on, ma saan aru, andnud ka reaalset majanduslikku kasu Tallinna linnale, ühtlustanud registreid jne. Aga ka piletiga on nii, et kui ma näiteks praegu lähen bussiga sõidan mõnikord, siis pean neid pileti koode eraldi vaatamas käima, ja näiteks peatustes pole ühtegi infot selle kohta. Rääkimata nt ingliskeelsest infost, mida küll veebis on, aga füüsilises maailmas “not so much”.

Mul on oma ema üle väga hea meel. Paar kuud tagasi ta helistas mulle ja tahtis täitsa omal algatusel m-parkimisest rääkida. Eks siis juhendasin teda ja ta hankis ka selle EMT voldiku endale, kus piirkonnad ja muu kõik ilusti kirjas. Varem oli tal parkimise, piletite, raha ja jumal teab millega igavene jama, nüüd m-pargib ja on rahul. Selles mõttes on m-parkimine näide mõistlikust infoühiskonna teenusest, kus igasugune valitsusasutuste ja eraettevõtjate vaheline backoffice on mõnusalt ära peidetud ja inimesel on olemas konkreetsed juhendid, et mida ja kuidas teha ja on märksa mugavam kui piletitega variant.

Aga kokkuvõttes infoühiskonna ja Savisaare/MKM teemal see punkt, et MKM ise oli see, kes lõi viis aastat tagasi “infoühiskonna nõuniku” või mingi sarnase ametikoha, kes pidi riigis hakkama sellel teemal lippu lehvitama, infot koondama ja levitama. Aga vaikselt susisedes hääbus asi ära ja nüüd pole sellest midagi kuulda. Nii et Savisaar, kui sa asja tõsiselt võtaks, siis küsiksid sel teemal vähem küsimusi ja pakuksid rohkem vastuseid oma maja seest.