Peale valimisi koju saabununa ootas mind postkastis ees hulk valimisspämmi. Kahju oleks ju kõike seda suure vaevaga toodetut niisama ära visata. Mõtlesin, et teen väikse ülevaate, kes mida saatis.

Isamaa ja Respublica Liit

Üks isiklik ajakiri, sisu saab näha ka veebis. OK teostus, kriitpaber ja puha. Üks ajalehe formaadis spämm ja üks flaier.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Üks kriitpaberil ja üks tavalisel ajalehespämm, üks flaier.

Keskerakond

Dirigent — kõige paksem ajakiri (60 lk). Ohjeldamatu KE spämm eri rinnetelt. Lisaks veel kolm tavalist flaierit ja üks spämm, mida ei oskagi kuhugi liigutada. Ehk võibolla “praktilise spämmi” kategooriasse, mida KE paistab järjest rohkem harrastavat. Kunagi näiteks saatis KE mulle Harjumaa bussiliinide sõiduplaanid, ilusti raamatusse trükitud ja köidetud ja puha. Aga see Oviiri spämm moodustab lahti voltides teisel pool hoopis Eesti maakaardi ilma igasuguse viiteta KE-le.

Valiku Leht

See on kõige imelikum spämm, sest selle puhul ma ei suuda tuvastada saatjat. Kõigi teiste puhul on selge, et saatjaks on erakonnad (Eestis pole veel eriti levinud teise erakonna nime all mingi jama saatmine), aga Valiku Leht on tundmatult autorilt. Kajastab endas kõigi erakondade Harju- ja Raplamaa infot ja kandidaate + selgitavaid tekste Vabariigi Valimiskomisjonilt. Tundub, et saatja justkui olekski VVK, kes tahab, et inimesed valima läheks, ja selleks tasakaalustatud infot pakub, aga ühtegi viidet tegijatele ei ole. Paha paha. See on vist ju ka lausa kuskil reklaamiseadustes sees, et reklaami allikas/tellija peab olema tuvastatav.

Positiivse näitena lähevad kirja Reformierakond ja Rohelised, kellelt ma ei saanud ei ühtegi paber- ega e-spämmi. Meilispämmiga läks üldse hästi, ei mäleta, et seda väga saanud oleks, peale mõnede üldiste “tule valima” tüüpi kutsete.

Tuled Eestisse tagasi, kohe on möll lahti. Sisuline töö on tehtud, aga portfelle ei suudeta ära jagada. Marko Mihkelson kirjeldab oma versiooni, ja mitte lihtsalt ei kirjelda, vaid vastab kommentaaridele ka. Viis pluss.

Reformil on kaks väidet. Esiteks, et välisministri portfell peab neile jääma, ja teiseks, et Urmas Paet on selles rollis head tööd teinud. Ma ei saa aru, miks peab raiuma nagu rauda, et IRL näiteks ei tohi seda saada. Neil on väga palju tugevaid kandidaate (alustades Laarist ja Mihkelsonist). Reformi kandidaatidest allpool.

Loe edasi: “Reform ja välisminister ja rahvas”

Istun San Francisco lennujaamas ja ootan kojusõitu. Maailma pikim lend on 18 tundi, New Yorgist Singapuri ja vastupidi. Minu tänane lend 12 tunniga on selle kõrval poisike. Aga ajavööndeid juurde lisades saab naljaka pildi kokku, kus kogu reis koos jätkulennuga kestab umbes täpselt 24 tundi. Et sõidan ära täna õhtul ja jõuan koju homme õhtul. Üks ööpäev elust lihtsalt vasakule reisimise nahka pandud

Ja Eestisse omakorda ülehomme, kui kõik toimib nagu ette nähtud. Pole kaks kuud käinud. Vist kõige pikem äraolek üleüldse siiani kogu elu jooksul. Kontoris näeme esmaspäeval, nendega kellega juhtun ühes kontoris Tallinnas töötama

Baarmenile andsin enne mingi kummalise rahasumma ja ei saanud aru, miks ta midagi segast hakkas seletama. Andku lihtsalt tagasi niipalju kui tuleb. Aga siis tulin oma lauda ja tuli meelde, et oinas, ta ju rääkis tippimisest. Ameerikas on tippimine märksa suurem komme kui Euroopas. Baaris on siin kombeks baarmenile iga dringi eest dollar jätta. Ja rahaliselt teine kummaline asi on siin, et kõik hinnad on alati ilma käibe- või misiganes maksuta näidatud. Et kui mingit hinnakirja loed poes, restoranis või ükskõik kus, siis ei ole nii nagu Euroopas, et täpselt niipalju maksadki, vaid alati tuleb mingi ennustamatu kirves veel sinna otsa.

Ei ole elu sees nii tühja suurt lennujaama näinud kui täna siin kolmapäeva õhtul. Enamik pikki reise tehakse nädalavahetustel, neljapäevast esmaspäevani. Täna oli näiteks kaheksast turvaväravast (sealt, kust pead asjad röntgenisse panema ja kingad ära võtma) töös täpselt üks. Aga sellegipoolest polnud järjekord pikem kui viis-kuus inimest, mitte veerand tundi nagu tihedama liikluse korral.

Ma ei ole kunagi aru saanud, mille pagana pärast on idast läände lennud ajaliselt alati pikemad kui läänest itta. Aga tuleb välja, et on mingisugused tuuled, mis alati ühtepidi puhuvad, vastavalt siis päri- või vastutuult sõltuvalt sellest, kummale poole lendad, ja lennuaega mõjutavad.

Nagu pealkiri ütleb. Palju õnne Danile ja teistele autoritele

Ainus paha asi, et see versioon minu Windowsis (mis Mac OS X sees Parallelsis jookseb) miskipärast crashib. Ei tea, võib-olla on viga minu Parallelsis (installatsioon pisut hulluks läinud). Varasemaid versioone olen proovinud ja mänginud, peaks ilusti toimima

23. märtsil 2007 esitleb Eestis arvutimänge loov organisatsioon Beau Monde Network uut tetrisemängu DarkSide Tetris: The Second Block.

23.-25. märtsil toimuval arvutimängude võistlusel ETC 07/Experiment Kevad 2007 esitleb Eesti mängutootja Beau Monde Network valminud arvutimängu DarkSide Tetris: The Second Block. Tegemist on osavusmänguga, mis järgib klassikalise tetrisemängu tavasid, kuid lisab juurde mitmekesi mängimise võimaluse. Mängida saab arvuti poolt juhitud vastastega ja internetiühenduse olemasolul ka sõpradega.

Mäng on Internetist tasuta allalaetav. Mängu saab alla laadida veebilehel, mille aadress on http://darkside.bmonde.net/.

“Mäng on lihtne ning kaasahaarav,” ütles Kert Kivaste, kes on üks Eesti parimatest tetrisemängijatest. “Samas ei muutu DarkSide Tetris igavaks, sest mängus on lisavõimalusi, mis muudavad selle tavalisest tetrisemängust põnevamaks.”

Mängu valmimise puhul saab Eestis esmakordselt samast võistlusest osa võtta nii Tallinas kui Tartus, kus korraga toimuvad võrgupeod ETC 07 ja Experiment Kevad 2007, mille üheks ühisosaks on Beau Monde Networki korraldatav tetrisevõistlus. Võistluste toimumise kohta saab lisainfot mängu veebilehel.

Beau Monde Network on vabatahtlike organisatsioon, mis tegutseb 1998. aastast. Selle aja jooksul on tegeletud arvutimängude loomise ja ürituste korraldamisega. Erinevate ettevõtmiste juures on kaasa löönud ligikaudu 20 inimest.

Mängu veebileht:
DarkSide Tetris: The Second Block
http://darkside.bmonde.net/

Lisainfo:
Dan Bogdanov
Beau Monde Network
Tel: 52 75 525
E-post: dan@bmonde.net
Skype: danbogdanov

Väga kiiresti ära anda kaks Joosti kutset. Saavad need, kes mulle kõige kiiremini Skypes või e-mailiga kirjutavad — näiteks järgmise mõne tunni jooksul

Joost on Niklas Zennströmi ja Janus Friisi järgmine “projekt peale Skypet”. Millegipärast hääldatakse seda nagu eesti keeles “juust”.

UPDATE: läinud nagu sipsti, pole enam mõtet küsida. Aga avalik versioon peaks kah kunagi varsti neil tulema.

petsi järjehoidjatest leidsin viite sellisele uudisele. Poliitika poliitikaks, mind huvitab hoopis see, et mida sisuliselt see “piirab ID-kaardi kasutamist” tähendab? Tehniliselt on ju nt ID-kaardiga veebis ennast tuvastades tegu tavalise HTTPS/SSL liiklusega, mis tähendab, et kui see kinni keerata, ei toimiks ka enam Internetipank ega üldse mitte midagi? Nii et… arumaisaa

Vend kirjutab aeg-ajalt Velveti blogis ja viitab seal Londoni transpordiameti uudisele, kus antakse firmadele toetust, et nad looks töötajatele paremaid võimalusi rattaga tööl käimiseks. Pean tunnistama, et pole lõpuni uurinud, kuidas Skype’i Tallinna kontoris sellega lood on. Aga rattaga käivad inimesed küll ja pesuruumid on kah olemas.

Ja see initsiatiiv on igati mõistlik, mida tasuks ka Tallinnas (ja miks mitte mujal suuremates kohtades, kus autostumine probleem — Tartu?) järgida, kui linnavalitsus tõsiselt mõtleb autopedendusele ja parkimisanarhiale piiri panna. Kuigi selles viimases ma kahtlen, sest hulk pappi jääks ju liigutamata. Aga kes teab, ehk kunagi siiski.

Väike keeleline märkus uurijatele kah: ei ole e-valimisi, on e-hääletus. See on üks koht, kus jällegi korrektsus ja praktiline elu omavahel lahku lähevad (e-valimine kõlab mugavamalt kui e-hääletus/hääletamine). Aga uuring ise on igati tervitatav, osaleme

Kutse
Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond kutsub e-valijaid vastama e-valimistest osavõtmise internetiküsimustikule aadressil:
http://evalimised.sharepointsite.net
Eesti on maailmas esimene riik, kes on kasutanud e-valimisi üleriigiliselt kohalike omavalitsuste ja parlamendi valimiseks. Nende valimiste sotsiaalsete ja poliitiliste mõjude analüüsimiseks teeme sellist uuringut juba teistkordselt. Käesolev uurimistöö viiakse läbi õppe- ja teadustöö eesmärgil. Kõiki andmeid, mida Te käesolevas uuringus annate hoitakse konfidentsiaalselt ning anonüümselt. Arvamusküsitluse tulemused tehakse avalikuks hiljemalt 1. augustil 2007 Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna internetileheküljel http://www.jrnl.ut.ee/.

Lugupidamisega,
Kristjan Vassil
Magistrant
Tartu Ülikool
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond

Mina e-hääletasin kah sel nädalal ära. Möödus nii, nagu oli oodatud — mittemidagiütlevalt, kõik toimis nii nagu oli ette nähtud. Suhteliselt ebapidulikult. Seega minu jaoks on e-hääletus valimisi kõvasti triviaalsemaks muutnud võrreldes valimisjaoskonda minekuga. Ei teagi, kas see on halb või hea.

Loe edasi: “Kuidas minu e-hääletamine läks”

Eesti e-hääletus jõuab just neil päevadel laialt maailma pressi. Mis on iseneesest tore. Paraku viskab aeg-ajalt pisut sitta sisse. Näiteks Wiredi artiklis ütleb väidetavalt Veljo Haamer, et e-hääletust saab kasutada ainult Internet Exploreriga. No mida jutt. Ma ise olen katsetanud nii IE, Firefoxi kui Safariga nii Macis kui Windowsis ja kõik toimib. Vahe on ainult selles, et IE puhul toimub hääletamine otse brauseri sees ActiveX-komponendi vahendusel, aga teiste brauserite puhul saad tarkvara oma arvutisse alla laadida ja ilma brauserita hääletada. (Maitse asi, mulle meeldib see teine — iseseisva tarkvaraga — variant rohkem.)

e-Hääletamise Hea Tava juurde võiks kuuluda ka see, et kui keegi teemal (eriti välis)pressis sõna võtab, siis kontrollib eelnevalt oma faktid üle. (Mulle näiteks kuskilt Poola päevalehest helistas keegi ajakirjanik, kes oli mu ingliskeelses blogis teemat näinud ja eks siis vestlesime teemal.) Me ju keegi ei taha, et asjast jääks halvem pilt, kui asjad tegelikult on.

GoBus’i esindajad tutvustasid reedel Pärnumaa koolijuhtidele uut õpilaste vedamise süsteemi, kus bussiga sõitvate õpilaste paberist sõidukaarte asendab kiipkaart.

Hmm…

Trükikulud kannavad vedajafirma ja riik.

GoBus arendab mingit eraldi isikutuvastamise ja dokumentide väljaandmise süsteemi? pilet.ee peaks ID-ga peale lendama sinna. Mina ei taha, et riik minu raha kulutaks mingite mõttetute monofunktsionaalsete plastikute väljastamise peale.

devil kirjutab, kuidas iPod shuffle rokib. Ühinen arvamusega — kasutan kah ühte ja abiks tõesti. Minu variant on veel varasem, lausa esimese generatsiooni nätsupaki-uunikum Näiteks autos sõites on väga abiks, kui shuffle audiosüsteemi sisendiga ühendad ja saad autosüsteemist kuulata, mida ta mängib. Kuigi veel rohkem abiks oleks muidugi, kui auto ja iPod omavahel ka nuppude ja info tasandil ühendatud oleks, nii et ma auto konsoolist loo infot näeks ja saaks roolilt lugusid vahetada. Aga selliseid autosid Eestis vist veel ei müüda, mis seda oskaks kuigi väidetavalt nt USA-s müüdavatest uutest autodest juba 80% oskab.

Shuffle’i enda klappide kohta ei tea, kuna neid mul ei ole. Vaid kasutan (kui ma olen nt lennukis) hoopis Shure 2c. Tapavad müra päris hästi ja heli on hea ja piisavalt vali ka (erinevalt paljudest teistest klappidest, mida proovinud olen, ei kannata volüümi põhja keerata, hakkab juba häirima). Kuigi kogu taustamüra loomulikult ära ei tapa — ainsad, mis täielikult isoleerida suudavad, on aktiivse “tagurpidi filtriga” klapid — noh need, mis “kuulavad” välist müra ja siis genereerivad vastasfaasis “antimüra”, nii et kõrva jõuab ainult muusika. Aga ma pole päris kindel, kas selle käigus mitte heli kvaliteet ei kannata, kui mingit suvalist sodi juurde genereeritakse. Ja niipalju kui ma näinud olen, on need aktiivse filtriga klapid kõik juhtmevabad ja patareidega, ja mulle ei meeldi tänapäeval ei keskkonnasõbralikkuse ega kasutajamugavuse seisukohast ükski vidin, millel pole sisseehitatud akut + laadijat ja tuleks jännata väliste patareide või eraldi akude+laadijaga.

Nägin eile õhtul “Laulva revolutsiooni” filmi ära. Vt ka Oliveri arvamus koos lisaviidetega. Mul küll õnneks sellist juuksepahmakaga kaaskodanikku ees ei olnud, sest saal oli piisavalt suure kaldega Ja ühinen arvamustega, et oli hästi tehtud film, mis aitab meie lugu välismaal paremini tutvustada. Eestis on seestpoolt asjale hoopis teine vaade, mida on raske välismaalasele arusaadavaks teha. Aga kui välismaalane tuleb ja teeb filmi, mis on kergesti seeditav ja ka ajalooliselt täpne (minu meelest oli OK, kõik faktid ja rõhuasetused olid üsna õigesti paigas), siis on selle abil hea nt oma välismaalastest kolleegidele selgitada, mis värk Eestiga on.

Filmi autor oli kah ise kohal ja ütles, et hetkel nad töötavad distributsiooni- ehk müügiplaaniga. Hetkel pole võimalik seda filmi endale ühelgi kujul kuskilt legaalselt saada ega osta, aga väidavad, et on tulekul. Jääme ootele.