18. juuni 2007
Seekord Tartus — liiklus, Beer Colors, suvel surnud ööelu ja Tartu-Jõgeva tee remont
Kirjutas Jaanus kell 18:23 | Püsiviide
Tartu on koht, kus ma ikka paar-kolm korda aastas käia püüan. Mind ei seo temaga hetkel mingid väga tihedad ärilised ega isiklikud seosed, aga on palju häid asju, mida meenutada. Samuti usun seda, et Tartus on teistmoodi õhk, mille aeg-ajalt hingamine mõjub väga hästi minu vaimlisele tervisele.
Ja kuna ilmselgelt on pühapäev õige aeg mürtsuga uue nädala sissejuhatamiseks, võtsin ka sel pühapäeval ette reisi Tartusse, et mälestusi värskendada, uued kohad ja inimesed üle vaadata ja ka mõne hea sõbraga koos aega veeta.
Esimene pauk tuli muidugi juba sinna sõites, kus kogu aeg raadiost rääkis, et paar tundi varem Kosel auto alla jäänud tüdruk suri haiglas. Kurb. Tallinn-Tartu tee on ikka päris hirmus koht. Aga mingi ehitus vist hakkab käima? Igatahes peale Vaidat, kus neljarealine tee lõpeb, oli arvatava 2+2 trassi pealt hulk metsa juba maha võetud ja mingeid liivakoormaid juba paigutati ka. No oleks ka aeg seda teed juba edasi ehitada. Hea nähtavusega neljarealine tee ja Kose ümbersõit oleks selle tüdruku ilmselt päästnud. Palju veel surnuid vaja on, et hakata lõpuks riigi esindusteesse ja turvaliste teede näol liiklusohutusse korralikult investeerima??????????? Ma olen Saaremaa silla poolt ka sõna võtnud, aga Tartu tee on kindlasti olulisem. Aga kõik jutt sellel teemal on mõttetu plära senikaua, kuni mina ja teised inimesed ei saa konkreetselt uue tee peal ise sõita, seni on ainult soe õhk.
Eks järgmiste valimiste ajal vaatame… võiks mürgiselt öelda, et Keskerakond on suutnud Tallinnas küll kõvasti varastada, aga selle kõrvalt ka ikka päris hulga teid ehitada, mis minu elu väga positiivselt mõjutavad — nt Vabaduse pst, Tammsaare pikendus ja Tammsaare-Pärnu mnt ristmiku korralik kahetasandiline ristmik ja raudteeviadukt, ka Ülemiste ristmikud ja nüüd Suur-Sõjamäe ja Smuuli viadukt… mida on parempoolsetel riigivalitsustel viimase kümne aasta jooksul tee-ehituses ette näidata? Ma mõtlen ikka suuremaid projekte — see, et paneme lihtsalt Euroopa Liidu raha eest samale teele uue asfaldi ja võtame natuke laiemalt võsa maha, ei ole ehitus.
Aga tulles siis tagasi minu enda pühapäeva juurde
siis positiivne oli see, et Tallinnas ja kogu tee jooksul sadas erineva tugevusega vihma, aga Tartus see lõppes. Tartus ma ei saanud tilkagi vihma, kuigi oli pilvine, ja pühapäeva õhtul sai korra isegi ka selget taevast näha. Enne Tartut läks liiklus ka väga-väga tihedaks, nii et praktiliselt oli linna sõites auto autos kinni, sealhulgas ka rekkasid ja muud, aga enamus neist suundus siiski ringteed pidi lõunapiirile edasi. Ja tegin veel liikluseksperimendi — sõitsin enamvähem täpselt piirangute järgi, võibolla vahepeal oli +5, aga ka mitte eriti. Ja niipalju kui mina nägin, siis paar maniakki jugas mööda, aga tegelikult liiklus oli ikka rahulikum kui enamasti. Ei tea, kas on viimase aja uudised ohutusest ja järelevalvest ikka inimestele mõjunud, aga oma osa oli kindlasti ka kehval ilmal.
Aga jõudsin lõpuks Tartusse ja asusin meeldivalt aega veetma. Tahaks kiita sellist kohta nagu Beer Colors. Ma saan aru, et on legendaarse Zum Zumi asemele tehtud ja mõned kurdavad. Aga minul ei õnnestunud vist kordagi Zumis käia ja ei oska sellest ka puudust tunda. Aga BC on väga-väga hea tsill koht. Eriti pühapäeva õhtul ilusa ilmaga, kus seal ka väga vähe inimesi oli. Sai väljas istuda, maailma asju arutada ja möödaroomavat elu vaadata. Üks paremaid õhtuid väga pika aja jooksul. Ei tea, kas ma olen nüüd trendipede? Mulle igatahes meeldis.
Aga kui hilisem õhtu kätte jõuab, on Tartu pühapäevasel juuniõhtul ikka täielik pommiauk. Kõik kohad pannakse kell 23 kinni ja ühtegi inimest enam konkreetselt ei ole linnas. Kõik. Lõpp. Finito. Krõska. Mine koju. Eks siis vaatasimegi õhtul hoopis Bondi lõppu telekast. Asi seegi.
Täna käisin veel natuke linna mööda ringi isiklikes ajaloolistes paikades ja siis lõuna paiku Tallinna poole jugama. Aga et asja huvitavaks teha, tulin Piibe maanteed mööda. Aga alles linnast välja sõites selgus asjaolu, et Tartu-Jõgeva jupp on totaalses remondis ja ümbersõit toimub algul Jõhvi poole ja hiljem mööda mingeid kummalisi väiksemaid teid. Maanteeameti kiituseks tuleb öelda, et olgu nende suurte projektidega kuidas on, aga vähemalt ümbersõit oli väga korralikult tähistatud kõigil ristmikel, ei tekkinud ühtegi korda äraeksimise tunnet. Ja sain paljudest kohtadest läbi sõita, kus jälle kunagi varem käinud pole. Ma ei teadnud näiteks, et Eestis on asula nimega Maarja-Magdaleena.
Teemad: beercolors liiklus poliitika tartu uudised
Minu blogid
Otsi
Mina
Teemad
Arhiiv
September 2008
August 2008
July 2008
June 2008
May 2008
April 2008
February 2008
January 2008
December 2007
November 2007
October 2007
September 2007
August 2007
July 2007
June 2007
May 2007
April 2007
March 2007
February 2007
January 2007
December 2006
November 2006
October 2006
September 2006
August 2006
July 2006
June 2006
May 2006
April 2006
March 2006
February 2006
January 2006
December 2005
November 2005
October 2005
September 2005
August 2005
July 2005
June 2005
May 2005
April 2005
March 2005
February 2005
January 2005
December 2004
November 2004
October 2004
September 2004
August 2004
July 2004
June 2004
May 2004
April 2004
March 2004
February 2004
January 2004
December 2003
November 2003
October 2003
September 2003
August 2003
July 2003
Meta




Kommentaarid
See, mille alusel inimesi stigmatiseerida “trendipededeks” või “alternatiivkultuuri austajateks” on ammu sassis. Kõigil on õigus igalpool käia ja kõike teha.
Ja pealegi pole sa “Tartu trendipede” auväärset tiitlit mitte kuidagi ära teeninud, sest sellest postitusest puudub elementaarne küsimus algusega “Kellele ei meeldiks…”
Kirjutas: Mart | 18. juuni 2007 19:14
Väga palju. Palju kasulikum oleks need miljardid, mis Tallinn-Tartu kaherealise tee jaoks kuluks, investeerida näiteks tuletõrjujate või arstide palkadesse ja vahenditesse. Kindlasti on ka teisi valdkondi, kus selle raha eest rohkem elusid päästa annab.
Eesti liikluse probleem ei ole mitte teede olukord, vaid teede olukorrale mittevastav ja teisi liiklejatega mitte arvestav sõidustiil. Kasvõi HV foorumi autode teemas on palju jutte, kuidas ohtlikult või ülbelt käitunud juhile samaga tagasi tehti. Kui ehitada korralik kiirtee, siis ma usun, et hukkunute arv ei väheneks: seal saaks samasuguse ohuhinnangu juures nagu praegusel teel lihtsalt rohkem kihutada. Ka praegusel teel saaks kenasti liigelda, kui vihma ja lumega ning oma autot ja juhtimisoskust arvestades vajadusel sõita alla kiiruspiirangu, mitte teha rumalaid möödasõite, mitte minna purjus peaga rooli, jne.
Kahjuks ei leia praegu selleteemalist psühholoogiaartiklit, aga mitme Euroopa riigis läbi viidud uurimus näitas, et turvavööde kohustuslikuks muutmise järel jäi hukkunute arv umbes samaks ja vigastatute arv tõusis: kuna juht julges rohkem riskida ja kiiremini sõita, sai rohkem jalakäijaid surma ja juhtus rohkem õnnetusi, kuigi juhi poolt õnnetuses hukkumise tõenäosus vähenes.
Surmades ei ole mõtet süüdistada teede olukorda, kui sõidad metsavaheteel (Tln-Trt maantee) nagu Autobahnil. Kui hakata sinna kiirteed ehitama, tuleks seda vaadata nagu ohutu kiiruse tõstmine 80-90km/h pealt näiteks 140km/h peale, mitte elude päästmisena. Siis on ka võrdlus, mida muud selle raha eest saab õigem.
Kirjutas: mattias | 18. juuni 2007 20:41
Kommenteeri