Tegelikult ma mõtlesin panna pealkirjaks “Tallinn Pride 2007 ja vihkamine”, aga nüüd proovin, et kuidas selline pealkiri toimib

“See” aeg on nüüd jälle käes, kus augusti algul Tallinnas üks paraad ja muu juurdekuuluv toimub. Homovihkajate armeel on jälle hea ettekääne lõugu lõksutada ja “kõik ahju”-stiilis avaldusi teha. Kõik kohad on musta mäda täis ja sõimatakse ikka mehiselt. Ürituse korraldajaid, homoseksuaalseid inimesi, ükskõik keda, kes vähegi teemaga seotud. Ma ei viitsi hakata siia mingeid viiteid ka panema, blog.tr.ee-st näiteks leiab neid hulgi. Delfi kommentaaridest rääkimata.

Minu jaoks ütlevad kõik need vihkamise sõnumid midagi mitte objekti, vaid eelkõige väljaütleja kohta. Kogu see mürk lihtsalt näitab seda, et Eesti on jätkuvalt mõttetult ksenofoobne (võõraid vihkav) konnatiik ja et homoseksuaalsete inimeste vastu käivat viha ollakse kergesti valmis laiendama neegrite ja muude mustanahaliste, venelaste või muidu “teistsuguste” vastu.

Ma sattusin eelmisel aastal Berliinis mingile sarnasele Pride-üritusele. Täiesti juhuslikult, ei läinud sinna ekstra sellepärast. Aga kui juba peale sattusin, siis eks ka vaatasin. Minu jaoks oli see puhtakujuline meelelahutus ja naljakas viis ilusat suvepäeva veeta. Ma ei tundnud, et minu õigused oleks olnud millegipoolest ahistatud selle pärast, et ma kummalistes kostüümides inimesi nägin või et keegi oleks mulle sellega mingit homopropagandat peale surunud. Ei loopinud pealtvaatajad osalejaid kividega ega vastupidi. Hoopis politseiauto külge oli vikerkaarelipp riputatud ja kõik hoidsid sõbralikult koos korda.

Panen siia nüüd paar pilti ka. Kas need viivad teil silmad peast ära? Või tekib ootamatu langetõbi, raskekujuline amneesia ja rasvumine või muutute jalamaid ise homoseksuaalseks, kui neid vaatate?

Minule tunduvad kah paljud teised üritused mõttetud. Ma ei saa aru, miks näiteks on vaja keset vanalinna keset maikuud lumi maha panna, et mingid kuradi suusatajad saaks seal suusatada. Miks on vaja neid tuua niimoodi rahva ette, et kõik näeksid? Mingu suusatagu talvel oma kuradi mägedes omaette. Või miks on vaja Lasnamäe kanal kinni panna, et väike hulk autohulle saaks seal oma autodega eputada ja samal ajal kogu linna liikluse tuksi keerata. Ooh, vormel ja Gallardo toodi Eestisse? Kah mul asi. Telekast näeb sama asja ööpäevaringselt ja Lamborghinidel on nüüd Tallinnas müügisalong olemas, kus saab oma autofantaasiaid nüüd realiseerimas käia ja hulka kallist tehnikat näpuga katsumas.

Aga ma ei pea sugugi vajalikuks nende teiste mõttetute ürituste korraldajaid ja seal osalejaid mõnitama või psühhoanalüüsima hakata või hullemal juhul kivide ja kaigastega peksma. Selles ongi demokraatia mõte, muide, et lastakse teistel ka olla ja ei võeta iga asja niiväga isiklikult ja traagiliselt.

Ühesõnaga miks mitte võtta kogu seda Tallinn Pride’i asja pisut kergemalt ja huumoriga. Olla ise ja lasta teistel ka olla. Teiste sitaga üle valamine ei tee sinu enda elu millegi poolest paremaks, vaid lihtsalt jätad iseendast pisut tropi mulje.