Nagu arvata oligi, noppis Venemaa meedia Langi sünnipäeva üles. Vikipeedia on selles suhtes juba ohtralt täiendust saanud. Võib lugeda, kuidas etendus “Adolf” on tegelikult antifašistlik ja kuidas Lang tegelikult üritab okupatsiooni sümbolite eksponeerimist keelustada.

Mina ei usu, et oma sünnipäeval aktiivselt selliste sümbolite eksponeerimine, mis siis, et teatrietenduse koosseisus, on kõige targem viis teemale tähelepanu juhtida ja toetust koguda. Tegelikult ma arvan ikkagi, et see oli Langi poolt päris loll tegu ja kui ta ei kavatse tagasi astuda, nagu on Euroopa suunalt mõista antud, siis vähemasti ootaks selgitust ja vabandust kas tema enda või erakonnakaaslaste poolt. Mis arvad, Silver, kas näiteks Langi poolt oma juubelil sellise sümboolika näitamine on väga hea märk Valgevene tudengitele, keda Eesti üritab oma riigis demokraatia edendamise suunal toetada?

Eesti meedia reaktsioon jääb kah natuke ühekülgseks ja liialt Venemaa- ja liiga vähe Euroopa-suunaliseks. Näiteks Vikerraadio “Rahva teenrite” saates käis põhiline jutt selle üle, kas Eesti ikka peab painduma Venemaa reaktsioonide all või mitte. See näitab, et Eesti ajakirjanikud näevad Eestit ikka veel Venemaa vasalli ja võsariigina ning mitte Euroopa Liidu liikmena. Euroopa Liit on muuhulgas väärtuste ühendus ja natsismi hukkamõist seal on täielik ja ühene/ühine.

Kummalise kokkusattumusena samal teemal külastasin ma Poolas möödunud nädalal selliseid memoriaale ja mälestusmärke nagu Treblinka, Majdanek, Sobibór ja Belzec. Kes ei tea, mis need on, otsige Google’ist või vikipeediast. Lähemalt kirjutan inglise keeles siis, kui pildid on üles jõudnud. Aga selles valguses ja minu jaoks isiklikult tundub ministri juubeli tähistamine natsisümboolika kohalolul eriti sobimatuna — mis siis, et teatrietenduse koosseisus. Pole tähtis, et etenduse sisu on antifašistlik. Uudistepublik on Euroopas ja maailmas pealiskaudne. Ja ma ei mõista, mis oli selle eesmärk, et etendada sellist etendust oma juubelil ja lisaks rõhutada, et kogu üritus on “Müncheni 30ndate stiilis”??? Mul jääb üle ainult järeldada, et kuigi Rein Lang on olnud Riigikogu Euroopa Liidu Asjade Komisjoni esimees, ei taipa ta tegelikult Euroopast ja selle väärtustest suurt midagi, on ju tema haridus ja töö olnud seotud ainult Eestiga. Kuigi ta keeli valdab, paistab, et kultuuri ja väärtuste valdamisega on lood hulga nõrgemad.

Jään ootama selgitusi või edasisi samme Langi ja Reformierakonna poolt.

Vt samal teemal: Kaja Tampere, Sten A. Hankewitz, El Mariachi

Update: Keit Pentus kommenteerib ka. Mind tema jutt ei veena. Paralleel Harry ja Viisitammega on ilmne: millegipärast pidasid nii Harry, Viisitamm kui Lang vajalikuks tähistada isiklikke tähtpäevi kuritegeliku ideoloogia ja selle sümboolika teemade seljas sõites. See, et ühel juhul on juttu tegelikult antifašistlikust teatrietendusest, on minu meelest ebaoluline detail, sest kõlama jääb ikkagi üldine õhustik ja sümboolika — viitan jällegi Ekspressi artiklile, mille kohaselt oli kogu üritus “Müncheni 30ndate õllekeldri stiilis”.

Mul pole kahtlustki, et “Adolf” on väga hea antifašistlik näidend. Kavatsen seda ise ka kunagi vaadata, kui juhtun olema ajal ja kohas, kus seda näidatakse. Aga on väga suur vahe, kas Lang vaatab seda lihtsalt teatris või tellib spetsiaalselt oma juubelile koos muu selle ajastu õhustikuga. Pentuse poolt jääb vastuseta küsimus, millele keegi peale Langi vastata ei saa: mis oli selles stiilis juubeli korraldamise mõte ja eesmärk?