Minu lühikokkuvõte teemast: Rein Langile või tema alluvuses Eesti Vabariigi justiitsministeeriumis töötavatele inimestele ei meeldinud, kuidas oli Langi juubeli teema Langi Wikipedia lehel kajastatud. Selle asemel aga, et käsitlust täpsustada või parandada, kustutasid need inimesed vastava info wikipediast lihtsalt ära. Seda tegid nad korduvalt. Kui teised wikipedia toimetajad nii Eestist kui mujalt soovitasid lehemuutjal oma muutusi korrektselt teha ja viitasid wikipedia poliitikatele ja standarditele, vastati sellele ähvardustega, mis on ülalviidatud gerog112 lehel nähtavad. Näiteks:

Sa ei saanud aru, ma helistan Flordiasse, peakorterisse. Viimane võimalus sulle Alexia, järgmine on politsei.

Hoiatan Sander Säde, et ma olen olnud juba ühenduses Florida peakorteriga, kes on juba olnud sunnitud minu märguannete peale redigeerima petturartikleid Eesti autoritelt. Palun lõpetada valeinformatsioonil levitamine elus oleva inimese kohta. Sellel on tõsised õiguslikud tagajärjed.

Asjaolu, et justiitsministeeriumi ametnik ähvardab Eesti Vabariigi kodanikku ja arvab, et avatud meediaruumis on jätkuvalt võimalik rakendada mingit telefoniõigust, paneb mind sügavalt muretsema Rein Langi pikemaajaliste eesmärkide üle. Kas äkki tahab ta endale Naši-sugust organisatsiooni, kes “teisitimõtlejatele” kaigastega aru pähe peksaks? Eriti kui vaadelda asju kontekstis ja mõelda näiteks samalt autorilt pärinevale “Delfi-eelnõule”, mis Eesti internetis oluliselt rohkem tsensuuri kehtestaks.

Sanderi blogi kommentaaridest võib aru saada, et Peeter “tehnokratt” Marvet võtab teema lähiajal koos asjaosalistega üles. Jään huviga sealtpoolset käsitlust ootama. Aga kuna ma oman sellelaadsete küsimuste osas, mis puudutavad Internetis toimivat tsensuuri, arvamuste paljusust, info omandiküsimust jms, nii arvamust kui ka mõningast praktilist töökogemust, siis pakuks paar omapoolset mõtet kah välja.

Internetis ei ole võimalik kogu enda kohta käivat infot omada. Ei minul, Rein Langil ega kellelgi teisel, ei ühelgi isikul ega firmal, ei ole monopoli enda nime ja meie kohta käiva info kasutamise üle. Jah, on olemas teatud seadused, mis kehtivad nt laimu levitamise ja selle takistamise kohta. Aga praegusel juhul polnud laimuga midagi tegemist — vaidlus käib puhtalt selle ümber, milliste rõhuasetustega toimunud faktilist sündmust kajastada. Tuleb leppida sellega, et kui tegu on tehtud, siis erinevad inimesed arvavad sellest erinevalt ja kajastused sünnivadki arvamuste summana. Neid on võimalik mõjutada, aga mitte vägisi muuta ega olematuks teha. Vägisi muutmist ja elimineerimist on küll ajalooliselt harrastatud näiteks inimeste koonduslaagrisse ja GULAG-i saatmise teel, aga ma ei usu, et Eesti minister ja ministeerium peaks selliseid meetodeid kasutama. Praegusel juhul jääb Langil üle veelkord peeglisse vaadata ja endalt küsida, oli seda kuradi näidendit siis niiväga vaja — see segadus on tal puhtalt iseenda tekitatud. Poleks “Adolfi” esitamist olnud, ei peaks üldse sellise “probleemiga” praegu tegelema.

Usaldus ja lugupidamine (respekt) on valuutad, arveldusvahendid. Seda nii Internetis kui poliitikas. Neid on võimalik teenida ja maha mängida. Oma juubeli juhtumiga, esiteks seda totakat näidendit Püssikas näidates, ja nüüd wikipedia-teemalise tõmblemisega, on Lang suutnud kahandada usaldust ja lugupidamist rahvusvahelisel areenil Eesti riigi vastu, aga eriti Eesti-siseselt omaenda isiku ja oma poliitilise tegevuse ja mis parata, ka erakonna vastu. Ega ma temast ka juba varem eriti lugu ei pidanud, aga igasugu tsensuuri teemaline lahmimine ja selle praktiline väljendus wikipedia tõmblemise ja ähvardamise näol sõi ka suure osa neist riismetest, mis veel alles olid.

Seestpoolt vaadates tunduvad asjad suuremad, kui nad tegelikult on. Kui ma Skype’is olin, siis mõnikord viitasid inimesed meie kohta wikipedias ja mujal avaldatud infole, mis võis seestpoolt vaadates tunduda ebaõiglaselt karm ja negatiivne, ja küsisid, mis me nüüd peaks tegema. Minu vastus oli: “mitte midagi”. Konkreetselt wikipedia puhul on nende toimetajaskond piisavalt suur ja hästi toimiv, et tasub usaldada toimetajate professionaalsust — mis siis, et neil ei pruugi vastavat ametialast tausta olla, aga seda kompenseerib wikipedia kogukond, “community”, koos reeglite ja sisemise järelevalvega. Seega minu soovitus oli ja on jätkuvalt, et enda kohta käivat infot wikipedias ei tasuks lihtsalt näppida — neil on piisavalt head reeglid ja toimetajad, et ebaõige või valede rõhuasetustega info ära koristatakse. Ja jällegi, see oli nõukogude aeg ja NSVL, kus oli olemas “minu arvamus ja vale arvamus”. Paraku tundub, et Langil on jätkuvalt nii. Sest kui mingi käsitlus ei meeldi, ei tähenda see veel wikipedia lugejate ja toimetajate vaatepunktist, et midagi valesti oleks.

Ja isegi, kui kuskil on sinu kohta mingi vale või mittemeeldiv info — mis siis? Astudes samm tagasi, on enamik Internetis leiduvat tegelikult väärtusetu ja tähtsusetu. Ja nähtuvalt järgmisest punktist, saab valeinfo olulisust ja nähtavust oluliselt kahandada.

Infoga saab võidelda konkureeriva info abil. Infot ei ole võimalik ära keelata, küll aga on võimalik pakkuda välja omapoolne versioon. See on muuhulgas viga, mida teevad näiteks paljud Ameerika suurkorporatsioonid. Kui nende kohta näiteks kuskil blogides midagi halvasti kirjutatakse, siis üritatakse rakendada omapoolseid “Delfi eelnõusid”, selle asemel, et näiteks panna püsti oma blogi, kus ausalt ja asjalikult ära seletada, kuidas asjad tegelikult on.

Sama võiks teha ka Rein Lang. Ma näiteks tahaks hirmsasti tema blogist lugeda objektiivset kommentaari kogu selle wikipedia tantsu kohta — et kes, miks ja mida tegi. Ja kas justiitsministri ja -ministeeriumi jaoks on telefoniõigus ja ähvardamine juba ammu tavapärane praktika või on see mingi uuema aja trend, mida nüüd edaspidi hakatakse sihikindlamalt kasutama? Kindlasti jõuab ametlik blogi ka otsimootoris suhteliselt kõrgele tasemele, kui keegi Google’isse “Rein Lang” sisse lööb. Kui seda praegu teha (Langi nime otsida), leiab küll igasugust meediapudi ja sellesama wikipedia artikli, aga mitte sõnagi nt Langi enda blogist. Seega, kui ise ei viitsi konkureerivat infot välja pakkuda, pole mõtet ka teisi ähvardada, kes sisutootmisega aktiivsemalt viitsivad tegeleda. Pole teada ühtegi juhtumit, kus sisutootjate ja toimetajate ähvardamine oleks soovitud tulemust andnud — väljund on pigem vastupidine ja ähvardaja ise jääb lolliks ning kahandab usaldust ja lugupidamist enda vastu, nagu ma ülalpool kirjutasin.

Anonüümse sitaga pole mõtet võidelda. Kõige eelneva tulemusel suhtun üsna külmalt Delfi kommentaaridesse ja muusse anonüümsesse prahti. See on rämps, müra ja puhas pask. “Suure pildi” seisukohast pole mitte mingit tähtsust, mida keegi kuhu anonüümselt kommenteerib — erinevalt blogidest, mis võivad otsimootorites üsna nähtavaks saada. Aga kui ma olen varem töötanud nähtavamates kohtades, on ka minu kohta igasugust anonüümset paska kirjutatud. Korraks see mind häiris, aga nüüd ma suudan asja suhteliselt külma kõhuga võtta — lihtsalt ei loe selliseid kommentaare (küll aga blogisid) ja isegi kui loen, suhtun asjasse pigem huumoriga. Otsimootorites sellised kommentaariumid mingit nähtavust ei saavuta, seega neid kommentaare 99% maailma jaoks ka ei eksisteeri.

Aga tundub, et Rein Lang on ikka veel selles faasis, kus tuleb kõike väga isiklikult ja traagiliselt võtta ning amatöörlikult tõmblema hakata. Hoolimata sellest, et Internetis on selline võitlus määratud ette kaotusele. Pole teada ühtegi võidukat juhtumit, küll aga hulk vastupidiseid, kus võitleja ise lolliks jääb. Nagu öeldud, oleks mõistlikum ja tsiviliseeritum variant oma versioonide välja pakkumine. Wikipedia puhul näiteks artikli mõistlik ja tasakaalustatud toimetamine ja praeguse sellega seotud PR-ämbri puhul võimalikult kiire sündmusi kajastava oma versiooniga väljatulek nt Langi enda blogis (… mida tal ei paista olevat? No aga kas ei võiks just praegune sündmus ollagi hea põhjus selleks? Kas saab tõesti Savisaarest kehvem mees olla? ). Nii-öelda PR-klassika (“räägi tõtt”, “reageeri kiiresti ja adekvaatselt”) riietatud sotsiaalmeedia ja wiki-rüüsse.