Assanuga. Küll tuleb harva ette seda, et keegi kirjutab mingi pikema intelligentsema teksti blogisse, kus iga lause ja lõigu peale tahaks karjuda, et “vot kurat on küll jah nii”. Aga Sepp kirjutas. Lugege. Kirjutan seal kõigele alla, mis ta fototoimetamisest, kommentaaridest ja kõigest muust räägib. Ja võtan lühidalt kokku nii, et lehtede ja Delfi kommentaarid oma praeguses formaadis lihtsalt ongi täpselt selline mõttetu pask-keskkond nagu nad on. Kui Agnes sealt midagi enamat loodab, siis sorri, Agnes, sul tuleb veel korduvalt pettuda.

Aga Agnese blogipostituse juures on tähelepanuväärne hoopis üks teine asi. Nimelt kellegi Katrini kirjutatud kommentaar, mis ütleb (ebaolulise lõpuosa jätsin ära):

Aga mina ükskord vihastasin ühe kommentaari peale ja lasin itimehel vaadata, mis kodaniku IP-number ütleb. Ütles, et kodanik on Pärnus, muud miskit. Aga kujutad ette seda paanikat, kui ma kribasin kommentaariküljel talle vastuseks: “Hei, sina, pärnakas…” Ju tuligi piss püksi

Võib aru saada, et Katrin on samasugune ajakirjanik nagu Agneski, kuskil meediaväljaande juures, muidu tal ju poleks itimehele sellist juurdepääsu. Noh, ütleme, et on sealsamas Postimehes. Ja nüüd vaatame kommenteerimise tingimusi.

OÜ Postimees Online garanteerib kommentaatorite isikuandmete (sh kontaktaadressi) salastatuse. Isikuandmete anonüümsust ei garanteerita seaduses sätestatud juhtudel ning erikokkulepete korral (võimalike mänguvõitude, tellimuste jne adressaadini toimetamisel).

Asukohalinna võib kindlasti lugeda kontaktaadressiks. Ja ilmselt ei olnud tegu ka ei mingi seaduses sätestatud juhu ega erikokkuleppega. Seega ülaltoodud kommentaari põhjal väidan, et sellistele “kasutustingimustele” privaatsuse osas meedias vilistatakse. Aga no samas ei oska selle üle ka kurbust tunda, sest kes pask-keskkonnalt erilist privaatsust eeldab, teeb kah valesid järeldusi. Seega pask-keskkonnas käivad pask-kommenteerijad ja teiselt poolt on neil vastas ka pask-ajakirjanikud ja pask-itimehed, kes omaenda kehtestatud kasutustingimustele vilistavad.

Aga tahaks lõpetada positiivse noodiga ja eraldada Agnes Männistele 10 positiivset karmapunkti sellisel kujul, mitteanonüümsena ajakirjanikuna blogi pidamise eest. Ma arvan, et on hädavajalik ja kasulik, kui ärksamad ajakirjanikud seda teevad — sellisel kujul saab lisada lugudele konteksti, mis ei ametlikku paber- ega online-väljaandesse ei mahu. Nii et seda suunda tuleb tervitada ja toetada. Siiani on sellega tegelenud ainult tehnoloogiavaldkonna ajakirjanikud ja siis mingid suvalised leheneegrid, kes ei taha oma identiteeti otse netis avaldada ja peavad küll blogi, töötades ajakirjanikuna, aga blogi räägib samast asjast nagu iga teinegi (“elust ja inimestest”, “mida ja kus sõin ja jõin” jne). Et ajakirjaniku blogi peaks olema justnimelt oma nime all ja aeg-ajalt, vajaduse ja soovi korral (nagu praegu oli) oma artikleid laiendama. Mis ei takista sinna ka muudest teemadest kirjutamast.