Väidavad, et kogu värk on legaalne ja igasugu autoriõigustega kooskõlas. Ja mul pole põhjust seda mitte uskuda, seega usume, et nii ka on. Ja ei usu, et tänapäeval piraatlus muusika osas ka enam nii hull probleem oleks kui vanasti — sedamööda, kuidas inimesed järjest paremini elavad, on üha mugavam ja odavam muusikat legaalselt osta, selle asemel et seda mööda tont teab mis urkaid ja sõpru mööda taga otsida.

UI-Policega olen ka nõus muusika24.ee kasutajamugavuse viperuste osas. Sellega seoses tahaks juhtida tähelepanu ühele metoodikale, mida ma siin koolis õpin, ja mis on üks odavamaid meetodeid (aja-, ressursi- jm kulu poolest) mõne vidina, tarkvara, veebisaidi jms kasutajamugavuse analüüsimiseks. Mulle õpetatakse siin igasuguseid meetodeid, aga enamikust ma ei viitsi praegu kirjutada ja nad on suht “raskepärased” ja kallid kasutada. Aga heuristilisest analüüsist (HA) võib. Inglise keeles on selle nimi heuristic evaluation.

HA on tegelikult asi, mida me tavamõistust kasutades tihti teeme (kasvõi sealsamas devili UI-Police blogis) — vaatame mõnda saiti jms ja lihtsalt kirjeldame, mis seal kasutajamugavuse seisukohast valesti on. HA teeb põhimõtteliselt sama asja, aga paneb sellele natuke metoodilisema kuue. Näiteks on loetletud hea kasutajamugavuse kriteeriumid ja on olemas metoodika vigade tõsiduse määramiseks. Samuti on oluline soovitus, et hea tulemuse saamiseks peaks HA sama asja kohta tegema mitu inimest (eriti üle 5 inimese pole mõtet, tulemusi suurem arv enam väga ei muuda) ja siis tuleks tulemused kokku konsolideerida.

Paljud raskekaalulisemad kasutajamugavuse analüüsi ja disaini meetodeid võivad olla väiksemate projektide puhul liiga kulukad kasutada, aga heuristilise analüüsi pilguga süsteemist kiirelt üle käimine ei võta kellelgi tükki küljest. Kui seda kasvõi ülejala teha viitsitaks, näeksime palju vähem vigaseid kasutajaliideseid. Eesti kohta hiljutisi näiteid võid sealtsamast devili blogist otsida, pane lihtsalt otsingusse “police” ja naudi