Kuigi ameeriklased ei tea “euroopa” jalgpallist suurt midagi, on ka siin olemas spordikanalid, kust saab EM-i ülekandeid vaadata. Kuni viimase ajani ma ei viitsinud mänge vaadata, aga finaali käisin ühe klassikaaslase juures siiski vaatamas.

Hispaania mängis Saksamaast paremini, nii et minu poolest nad võisid ju võita. Aga see üks värav oli küll selline, et oleks rohkemat oodanud. Torres realiseeris küll olukorra ilusti ära, aga ma oleks rohkem väravaid tahtnud, ükskõik kummalt poolt. Ja ikka kaugelt ja kaarega ja mitme mehe kombinatsioonis, mitte niisama, et üks mees veeretab palli vaikselt sisse. Üks saksa poiss oli meil ka seltskonnas, tema muidugi polnud eriti õnnelik olukorra üle. Aga no läks nagu läks ja palju õnne hispaanlastele.

Huvitav postitus. Ja samas saan selle kohta ka öelda, et “mulle räägiti koolis sellest” mitte küll laste ja kooli kontekstis, vaid laiemalt, kuidas üldse mõjutab meeleolu tööd ja inimese võimet uut infot vastu võtta ja töödelda.

Nimelt on olemas terminid “positive affect” ja “negative affect”. Ma ei tea, kuidas oleks siin “affect” kõige parem eesti keeles öelda, näiteks “tuju”? Aga igatahes laias laastus tähendavad need head ja halba/kurba tuju. Ja esimesel juhul on inimene palju vastuvõtlikum uutele ideedele ja suudab neid ka ise paremini genereerida, mistõttu sobib selline meeleolu näiteks disainikoosolekuks. Sellega seondub ka tõdemus, mis selgitab nt Apple’i ja teiste hästidisainitud toodete müüjate edu: kui asi näeb ilus välja, siis tajub inimene, et see töötaks justkui paremini.

Seevastu “negative affect” tähendab, et inimene on keskedunud konkreetsele ülesandele ja võib tekkida “tunnelnägemine”, mistõttu tuleks näiteks kasutajaliideses kõik olulised käsud väga kergesti leitavaks teha, sest vastasel juhul ei pruugi inimene neid tähele panna. Klassikaline näide on lennujuhtimisteenistuses töötamine.

Sel nädalavahetusel oli mul natuke New Yorki asja. Aga asjatoimetuste kõrvalt jäi ka üle niisama linnas ringi käia.

Ühel õhtul sõin sellist sushit. Mingi sinine helendav tuluke oli toidu sisse ära peidetud, päris omapärane, enne pole sellist näinud.

Rahvas Central Parkis päevitamas.

“Kondiiter-keevitaja” ei olegi väljamõeldis — New Yorgis võib leida hambaarst-raamatupidajaid. Kuigi ei usu, et päris sama inimene mõlemat teenust pakub, aga mine hullu tea.

Laupäeva õhtul oli hoopis huvitav lugu. Nimelt mõtlesin, et lähen vaatan, kuidas elu Brighton Beachil välja näeb. Olin kuulnud, et see on New Yorgi venekeelne piirkond. No ja oli ka. Koht on iseenesest ilus, mööda randa jookseb pikalt promenaad. Ühel pool on linn, teisel pool rand ja Atlandi ookean. Ja venekeelset juttu oli kõvasti kuulda. Aga laupäev oli huvitav veel selle poolest, et kuigi ma EM-i eriti ei jälgi, siis laupäeval olid venelased hollandlasi võitnud ja Brighton Beachil käis kõva tähistamine. Noored jooksid vene lippudega ringi, karjusid Rossija-Rossija ja laulsid Vene Föderatsiooni hümni (mis käib sama viisiga kui endine NSVL hümn). New Yorgis oli seda nats kummaline vaadata. Aga ma tulin ka enne päris õhtut ära, ilmselt läks möll veel kauem ja kõvemini edasi.

Nädal või paar tagasi lasi Apple välja Mac OS X uuenduse. Nüüd on versiooninumber 10.5.3.

Mul on tunne, et see keeras ID-kaardiga seoses midagi tuksi, sest Safari enam minu ID-kaarti ära ei tunne. Samas käsurealt pkcs11-tool ja pkcs15-tool töötavad ilusti, samuti töötab ka Firefox ilusti. Seega OSX keeras kardetavasti iseenda kõhus midagi tuksi, mis põhjustab ka Safari mälunõtrust. Huvitav, mis toimub?

UPDATE: kala kinnitus on siin.

Muuseumid alustavad jahti hiigelrahale. Viidatakse küll vanema aja ja Eesti rahva ajaloo jäädvustamise muuseumidele, aga puuduvad viited lähiajaloo (20. sajandi), nt Okupatsioonide muuseumile. Just see viimane peaks minu meelest küll mõtlema, kuidas pirukast osa saada, et ennast rohkem Eestis ja välismaal teadvustada. Eestis õnneks puuduvad näiteks Auschwitz-Birkenau sarnased surmalaagrid, aga hulk tööd inimsusevastaste kuritegude kohtade teadvustamisel ootab siiski tegemist. Paljud teist on Klooga laagri asukohas käinud? Ja “KGB maja” Pagari tänaval tahetakse viimaste uudiste kohaselt mittevajaliku riigi kinnisvarana hoopis müüki panna. Selle asemel, et seal keldrites olnud kongidest kommunismiohvrite muuseum vms väärikas asutus teha. Vt näiteks Budapesti terrori maja (koduleht).

Petsi delicious linkidest leidsin lingi siia lehele koos kommentaariga:

Huh? See kõlab kuidagi väga kummaliselt. Et venelastel on 40B$ neelav küberarmee?

Tegelikult ütleb globalsecurity.org:

By 2007 the Russian defense budget had almost quadrupled to $31 billion over the previous six years.

Ehk siis 40B$ on kogu Venemaa hetke kaitse-eelarve (kõlab suht realistlikult) ja kui defensetechi lehelt lähemalt vaadata, siis küberarmee eelarve suuruseks on öeldud natuke väiksem number:

Cyber Warfare Budget: $127 Million USD