Igasugu lugusid sellest nädalast. Muidu on sündmustevaene elu, aga need asjad olid huvitavamad.

Rotid

Ühel päeval pidin minema ühest kontorist teise. (Partnerfirmad on mööda linna laiali.) Kõige mugavam on liikuda metrooga. Läksin siis metroosse, aga mida pole, on rong. Rahvas oli kõik tige nagu herilased. Tavaliselt ikka metroo käib korralikult, aga sel hetkel ei tahtnud tulla. Üks rong sõitis küll mööda, aga inimesi sees ei olnud ja ei peatunud.

Selle asemel nägin perroonil hoopis pirakat rotti. Tavaliselt nad päeval ikka metroos ringi ei käi, rohkem varahommikul ja hilja õhtul. Aga sellel rotil oli prügikasti juurde mingit asja ja nii ta siis mööda seinaäärt prügikasti juurde sibas. Minust läks umbes meetri kauguselt mööda. Aga me kumbki ei lasknud ennast üksteisest häirida. Mõnele, kes rotte rohkem kardab, oleks see muidugi suht jälk vaatepilt olnud.

Taksosõit

Hoolimata rottidest ei tahtnud rongi siiski tulla ja ma hakkasin ka hiljaks jääma. Läksin tänavale tagasi ja võtsin hoopis takso. Kummaline, et olen nii kaua siin taksosõiduta elanud. Pole lihtsalt vaja olnud. Aga nüüd oli. Ja taksosõit on lihtne — taksosid liigub siin tänavatel rohkem kui kõiki muid autosid kokku. Ajasin käe püsti ja kohe sõitiski kollane masin ette. Istusin sisse ja ütlesin aadressi ja läkski sõiduks. Selles mõttes oli hea, et metrooga sõites oleksin pidanud rohkem jalutama ja veel rohkem hiljaks jäänud.

Loe edasi: “Rotid, taksosõit, sild, eBay, maksud ja krediidiraport”

Pole sellest saidist varem kirjutanud. Puhastan postkasti ja vaatasin, et Andrei Korobeiniku kutse eelmise aasta oktoobrist saiti külastama oli veel alles. Tegin saidile konto siis ka kohe oktoobrist ära.

Minu jaoks minueluga seotud kõige kurioossem ja huvitavam sündmus on, et kohe peale konto tegemist sain sinna kaks spämmi kellegi Julie käest. Ei mäleta, et oleks temaga ühes koolis käinud.

See on ka jäänud kõige huvitavamaks minuelu.ee-ga seotud sündmuseks minu jaoks viimaste kuude jooksul. Minu kool on seal olemas ja mõned klassikaaslased ka, aga mingit tegevust ei toimu.

Ma olen nii vanaks ja laisaks jäänud, et kui mingit tööalast põhjust pole, siis ma ei viitsi ise aktiivselt uusi sotsiaalvõrgustikke tsekkida ja pushida, vaid hindan nende populaarsust selle järgi, kui palju teistelt kutseid saan ja kui palju mind kontaktidesse jms lisatakse. Hetkel saan kõige rohkem Twitterist, natuke vähem Facebookist ja LinkedInist. Üksikud Twitterist, Dopplrist ja Tripitist. Minuelust pole midagi tulnud.

Tuli uudis ID-kaardi tarkvara uue versiooni kohta. Ma tahaks vaadata ja testida, aga see sait ei ole väljastpoolt Eestit kätte saadav.

jaanus-kases-macbook-pro:~ jaanus$ curl -Iv https://id.eesti.ee
* About to connect() to id.eesti.ee port 443 (#0)
*   Trying 195.80.109.187... Operation timed out
* couldn't connect to host
* Closing connection #0
curl: (7) couldn't connect to host

Arvestades, et ID-kaardi kasutamisel on mõte tihti just siis, kui Eestist eemal olla, siis loodan, et see on ajutine viga. Paluks ära parandada.

UUENDUS: 23. veebruar 2009 seisuga on https://id.eesti.ee välismaalt kättesaadav.

Kaspar Roost Helmesest kirjutas in.ee kasutajamugavuse arvustuse. Asjalik jutt, olen kõige seal öelduga nõus.

Aga üks disainipõhimõtteid on ka, et enne, kui pulkadeni minna, tuleb selgeks teha raamistik, milles töötatakse. Seetõttu ma oma poolt ei hakka Kaspari sarnaseid detailseid tähelepanekuid siia postitama, vaid enne seda küsin küsimuse, mis tegelikult ka mitmetest Kaspari märkustest läbi kumab: mis on in.ee sisu, mõte, eesmärk? Hetke teostuses jääb see arusaamatuks.

Innovatsiooni toetan kahe käega. Ei kuskil maailmas ega Eestis ei ole seda liiga palju. Innovatsiooniaasta mõte pole ka paha. Aga selle raames tehtud saidil, millele on Eesti ja/või Euroopa maksumaksja raha kulutatud, peaks olema mingi konkreetne eesmärk. “Soodustada innovatsiooni” loosungina on tore, aga eesmärgiks liiga hajus. Eesmärk on kas arvudes mõõdetav või vähemalt on selge, milliseid konkreetseid tegevusi tahetakse kasutajat sooritamas näha.

in.ee puhul ma ei saa aru, kellele ja miks see on tehtud. Kas inimestele või organisatsioonidele? Kas on eesmärk, et võimalikult palju lugejaid tuleks ja inimesed näeks Carmen Kassi ja Rainer Nõlvaku videot (need Kassi, Nõlvaku ja Korobeiniku videod on minu jaoks üks asjalikum osa kogu saidist)? Või et võimalikult palju ideid postitataks? Või hoopis kommentaare teiste ideedele? Või inimesed jõuaks üritustele, mida reklaamitakse? Nagu ka Kaspar küsib, mida peavad kogutud artiklid kajastama?

No ok, üks loll jõuab rohkem küsida kui sada tarka vastata. Ma siis rohkem ei küsi, vaid parem vaatan, mida saidi RSS kajastab. Nagu Kaspar mainib, on seal ainult üks RSS, mis hetkel kajastab “blogi” osa. Kas see on siis saidi kõige tähtsam osa? Vaatame, mis seal hetkel kirjutatakse.

Tundub olevat segu mingite kriteeriumide põhjal ümberpostitatud mujal avaldatud artiklitest ja juhuslike inimeste juhuslikest mõtteavaldustest. Võib lugeda teemal “inimesed versus kassid” ja samuti innovaatilist postitust sellest, et “kui arvuti rajalt maha võetakse, siis tavaliselt ei aita enam ei püssi ega ussirohi”. Kas see blogiosakond üritab miskitpidi blog.tr.ee-le konkurentsi pakkuda, pakkudes lisaks ka blogihostingut? Tahaks RSS-i kaudu ka saidi teisi osasid jälgida, aga sellist võimalust pole. Jällegi, kuidas aitavad kassid ja ussi-püssirohi kaasa innovatsiooniaasta ja saidi eesmärkide täitmisele, nõuab mõistmiseks mingi kõrgema dimensiooni valdamist, kuhu mina ei ulatu.

Innovatsiooniaasta ja sait on nüüd juba mõlemad üle kuu aja käigus olnud. Tore oleks sealt lugeda kokkuvõtet, kuidas tegijate arvates asi edeneb ja kuhu see sait positsioneeritud on, siis oskaks ka ehk midagi targemat diskussioonis kaasa öelda.

LISA: viitan võrdluseks minueesti.ee saidile, mis tundub rahvamajandusele ja ühiskonnale märksa kasulikum olevat. Euroraha kulutatud ei ole, aga tegevus on kordades mõtestatum. Kuigi mitmed tegevused on samad (nt mõttetalgud), jätab kuidagi intelligentsema mulje. Teadjamad inimesed on südamega asja juures olnud.