New Yorki on saabunud kuumalaine. Nädalavahetusel oli 30C sooja. Sel nädalal lubatakse küll veidi jahedamat ilma, aga sellegipoolest tuleb tänulik olla, et nii tööl, metroos kui kodus on õhukonditsioneer olemas, nii et ei pea selle kuumaga ennast päris ära tapma.

Teine uudis on seagripp, mille ümber siin suurem tants käib. Linnas pole veel eriti maskidega inimesi näha, aga uudistes käivad kogu aeg mingid epideemiaks ettevalmistused. Kuigi väljaspool Mehhikot pole sellesse haigusesse küll veel keegi surnud, aga tasub ettevaatlik olla.

Kolmas uudis räägib madallennust. Vahepeal kirun, et Eestis tehakse lolle otsuseid, millest võib jääda mulje, et kõikjal mujal on kõik targad. Aga ei ole nii. Eile hommikul lendas Manhattanist üle presidendi lennuk (küll ilma presidendita), eesmärgiga, et sellest saaks linna ja Vabadussamba kohal ilusaid pilte teha. Mõte pole ju paha. Aga mingil seletamatul põhjusel otsustati sündmust rahva eest salajas hoida ja sellest mitte teavitada. Mis tähendas, et eile hommikul lendas linnast madalalt üle suur lennuk hävitajate saatel ja keegi ei teadnud, mis ja miks. Rahvas, kellest paljud olid 9/11 üle elanud, põgenes kabuhirmus kodudest ja kontoritest tänavale. Ei saa sugugi neid selles süüdistada. New Yorgi linnavalitsuses küll kellelegi öeldi, et selline lugu toimub, aga miskipärast linnapead ei teavitatud. Nii et täna on paljud inimesed tigedad nagu herilased ja lubatakse, et pead hakkavad nii NY linnavalitsuses kui Valges Majas lendama. Järjekordne näide sellest, et mõttetu varjamine loob probleeme juurde, mitte ei lahenda neid.

New Yorki on nüüd suveilmad jõudnud. Nädalavahetusel oli lausa 30C sooja väidetavalt. Eile ja täna käisin väljas, kogu päev otsa siiski nii palav ei olnud, aga soe oli küll. Uuel nädalal küll veel kukub 20C peale, aga suvi hakkab siiski vist kätte jõudma.

Aga eelmisel nädalavahetusel käisin hoopis Bronxi loomaaias, mis on New Yorgi suurim loomaaed. Igasugu muid botaanikaaedu ja akvaariume on siin veel, aga teistesse pole veel jõudnud. Loomaaed oli täitsa korralik, kuigi osa loomadest saab näha miniraudtee pealt, mis alles maikuus avatakse. Nii et need jäid nägemata. Eks siis tuleb tagasi minna.

Ülejäänud pildid siin.

Mind on alati häirinud, kui inimesed ütlevad “ette tänades”, “tänud juba ette” või ka inglise keeles “thank you in advance”. Aga ma ei suutnud öelda, miks see mind häirib. Nüüd ostsin John Gruberi soovitusel Strunk & White’i raamatu “Elements of Style”, mis on väga hea inglise keele stiilijuhend.

Muuhulgas sisaldab Strunk & White ka ebasoovitavate väljendite kirjeldust, kus ta ütleb mu mõtte paremini välja, kui ma ise seda suudaks.

Thanking you in advance. This sounds as if the writer meant, “It will not be worth my while to write to you again.” In making your request, write “Will you please,” or “I shall be obliged.” Then, later, if you feel moved to do so, or if the circumstances call for it, write a letter of acknowledgement.

Vaatan kolmapäevast Foorumit, kus räägitakse riigiettevõtete juhtide palkadest. Ma pole väga täpselt uudiseid jälginud, aga ma saan aru, et Keskerakond on esitanud mingi eelnõu, kus tahetakse riigiettevõtet juhtide palga piir seada 90K kr/kuus peale. Ja kõik sõdisid, et kas see on õige või ei ole, ja kuidas ikka tuleb omavahel solidaarne olla ja mis kõik.

Keegi saate osalistest ei maininud asjaolu, et Eesti tööturg on järjest rohkem rahvusvahelise tööturu osa. Seda nii sissetuleva kui väljamineva tööjõu osas. Mina näeks hea meelega olukorda, kus Eestist lähevad pädevad inimesed välismaale mõneks ajaks tööle, aga samas ostavad ka ettevõtted tööjõudu sisse samamoodi, nagu nt korvpallimeeskondadesse tulevad külalismängijad.

90K kr kuus on laias laastus 90K $ aastas. See on siin minu ümbruskonnas hea spetsialisti või keskastme juhi palgatase. Aga kui selle raha eest üritada suurettevõtte tippjuhti palgata, naerdakse teid USA-s või Lääne-Euroopas välja. Ja kui Eestis kasvab peale põlvkond, kes on parema keeleoskusega ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, siis need, kes juhiks kvalifitseeruvad, leiavad endale juhiameti Eestist väljaspool.

Ehk siis minu meelest pole küsimus selles, et juhid saaks liiga palju palka, vaid selles, miks on üldine palgatase liiga madal. Ja kuidas me suudame majandust, tootlikkust ja ettevõtete töö lisaväärtust kasvatada nii, et 90K kr kuus oleks hea spetsialisti, aga mitte suurettevõtte juhi palgatase.

Sel aastal on kahed valimised. Mul on mõlema puhul tõsine probleem ja küsimus, keda valida. Mul on oma kindlad vaated, aga Eesti valimiste puhul need ei aita. Kõik erakonnad tunduvad kuidagi naljakad, haledad, igavad ja mõttetud oma kohalike ja isikupõhiste probleemidega.

Mind ei huvita, kuidas te üksteisele ära teete. Kas parajasti valitseb endine kolhoosiesimees, autobaasi juhataja või parteiaparatšik. Minu seisukohast on täiesti mõttetu, kes Eestis kohapeal või minu koduvallas valitseb, sest Eesti tervikuna on maailma mastaabis nii ehk naa lihtsalt üks naljakas eksperiment, mille meie, eestlased, oleme otsustanud ühiselt ette võtta ja mida koos hoida ja ehitada. Mind huvitab märksa rohkem, mida teil on maailmale või Euroopale öelda ja selle kaudu Eestis elu edasi viia. Ja konkreetselt kaks küsimust.

Esiteks, kuidas tulla välja majanduskriisist ja selle kriisi harjal viia tõepoolest Eesti viie Euroopa või maailma rikkama riigi hulka. On ju teada, et viimane suurem läänemaailma kriis oli umbes kolmkümmend aastat tagasi ja just siis asutati Microsoft, Apple ja palju muid tänaseid tehnoloogiaikoone ja majanduse vedureid. Miks mitte laiendada seda loogikat riikidele? Kuidas Eesti saab seda kriisi oma huvides ära kasutada? Ja just nimelt riik tervikuna, mitte et kuidas üks erakond või isik saab teisele ära panna.

Teiseks, kuidas hõlmata uusi tehnoloogiaid ja nende demokratiseerivaid mõjusid? Kuidas riiki ja ühiskonda tervikuna neid hõlmates edasi viia? VIimasel ajal on tekkinud väga palju valitsusväliseid tervitatavaid algatusi. Kuidas te, kallid erakonnad, kasutate oma poliitilises tegevuses ära näiteks Vaata Maailma, Noored Kooli, Minu Eesti jm käigus tekkinud positiivset energiat? (Minu Eesti on nats kahtlane, olen aru saanud, et ka sellel võivad mingid omaette poliitilised ambitsioonid lõpuks olla. Aga siinkohal eeldan siiski parimat ja jätan ta poliitikast välja.)

Mind ei huvita teie mõttetud reklaamid ja valimislubadused. Teil ei ole võimalik mulle midagi lubada, kuna minul ja minu lähedastel on kõik, mis meie tagasihoidlikuks eluks vaja, juba niigi olemas. Palun ärge pidage mind lambaks, kes teie eelmist poliitilist tegevust ei mäleta ja arvab, et igad valimised algavad tühjalt kohalt. Eestis on juba 20 aastat uuemat ajalugu olemas, isikud ja huvid on selgelt välja joonistunud. Ärge eirake seda, vaid pigem viidake sellele ja pange see kokku tänase uue materjali ja tehnoloogiatega.

Kus on teie valimisprogramm ja mõõdetavad eesmärgid? Kus on kandidaadid, kes reaalselt lihtsa inimese küsimustele vastata suudavad? Eelmistel valimistel oli märksõna blogid, kas seekord on Twitter? Turundusgurud on viidanud, et massturunduse aeg on läbi, turundus fragmenteerub ja lõpuks muutub ühe inimese põhiseks. Ma tahan, et te suudaksite just minu huvidega tegeleda, panna kokku sellise paketi, mis mind kõige rohkem huvitab. Ja mis, jällegi, ei koosne ärategemisest, vaid positiivsetest ideedest.