Loomulikult on asju, mida paberil on raske või võimatu testida (nt mõned animatsioonid, ikoonide lõplikud versioonid), aga põhiliste kontseptsioonide paika saamine on igati abiks. Hetkel minu suveprojektis just tegeleme tootearendusega, kus tegime kolme nädala jooksul neli-viis paberprototüüpi, mis iga iteratsiooni järel üsna põhjalikult muutusid. Ja kui nüüd oleme valmis toodet arvutis teostamas, siis on meil päris hea ettekujutus, mida ja miks me teeme. Ei ole seda riski, et raiskame hulk koodiridu selleks, et teha midagi, mis kasutajatele üldse ei sobi.

Asi lihtne. Rendid kas arvutis või Apple TV kaudu filmi ja kukud kohe vaatama, ilma et ta kogu asja peaks alla laadima. Maksab muidu alates $2.99, aga neil on ka $0.99 soodukad. Eelmisel nädalal oli näiteks WarGames, siis vaatasingi seda.

Liides on Apple’ilikult mõnus ja igatahes mugavam, kui mööda torrenteid mingit rämpsu taga ajada või hulka DVD-sid kodus omada. Kuigi tehnoloogiliselt on sisu rentimine paras absurd, siis äriliselt on see ju täiesti geniaalne. Nagunii vaatad filme enamasti vaid ühe või paar korda ja pole mingit põhjust selle pärast meediat koju osta.

Traagika on siin muidugi selles, et kogu see rõõm pole hetkel Eestis saadaval. Aga lubatakse suure suuga, et iPhone jõuab varsti kohale, ja võiks ju loota/eeldada, et ka iTunesi pood siis varsti Eestisse jõuab.

(Foto pärineb Washingtoni Teise maailmasõja mälestusmärgi juurest. Väike must lipp USA lipu all on sõjavangidele ja sõjas kadunutele pühendatud.)

Reede on muidugi kõigil vaba päev ja sellel puhul toimuvad kodused aia- ja grillipeod. Ma lähen kah mõnede klassikaaslaste juurde, kellel maja ja hoov kasutada on. Eks näis, mis hiljem saab, õhtul pidi veel suurem ilutulestik olema.

Aga teine tänane lugu räägib heeringatest. (Ei ole riigipühadega kuidagi seotud.) Nimelt mul tuli ühel päeval mõte, et sööks heeringaid. Täitsa toorest fileed kohe. Või no võib olla ka marineeritud. Aga kohalikus poes ei olnud kumbagi. Kohalik pood on mul selline Säästumarketi-tüüpi, kus põhiasjad on olemas ja lihaletis on kah siin tohutu valik, liha nad ikka armastavad süüa. Aga kalalett oli täitsa lootusetu. Oli mõned sordid mingeid külmutatud krevette ja igasuguseid imelisi pooltooteid a la kalapulgad ja -kotletid. Ja oli ka tõesti mingeid fileesid a la lõhe ja ka mõned valged kalad, aga ükski ei paistnud heeringa nägu olevat. Jama värk.

Täna võtsin siis jalad selga ja läksin kodust natuke kaugemal olevasse poodi. Kohaliku poe nimi on Giant Eagle, aga see, kuhu ma läksin, oli Giant Eagle Market District. Ja no kuigi kõlab, nagu oleks nad sama kaubamärgi asjad ja seega võiks ju sarnased olla, oli vahe suur. See kohalik mul siin on selline Säästumarketi-tüüpi, aga Market District oli rohkem Stockmanni vms kõrgema otsa poe moodi. Valik oli palju suurem ja kaupade paigutus oli ka kohe kuidagi stiilsem. Nii et hea oli poes ringi jalutada. Imeline, kui palju võib müügisaal poodide vahel erineda.

Ja lugu lõppes õnnelikult, leidsin sealt Market Districti poest lõpuks ka oma heeringafilee üles. Oli sellne purgis, äädika ja sibulaga marineeritud tükid, mis ajab asja igati ära.

Hispaania mängis Saksamaast paremini, nii et minu poolest nad võisid ju võita. Aga see üks värav oli küll selline, et oleks rohkemat oodanud. Torres realiseeris küll olukorra ilusti ära, aga ma oleks rohkem väravaid tahtnud, ükskõik kummalt poolt. Ja ikka kaugelt ja kaarega ja mitme mehe kombinatsioonis, mitte niisama, et üks mees veeretab palli vaikselt sisse. Üks saksa poiss oli meil ka seltskonnas, tema muidugi polnud eriti õnnelik olukorra üle. Aga no läks nagu läks ja palju õnne hispaanlastele.

Nimelt on olemas terminid “positive affect” ja “negative affect”. Ma ei tea, kuidas oleks siin “affect” kõige parem eesti keeles öelda, näiteks “tuju”? Aga igatahes laias laastus tähendavad need head ja halba/kurba tuju. Ja esimesel juhul on inimene palju vastuvõtlikum uutele ideedele ja suudab neid ka ise paremini genereerida, mistõttu sobib selline meeleolu näiteks disainikoosolekuks. Sellega seondub ka tõdemus, mis selgitab nt Apple’i ja teiste hästidisainitud toodete müüjate edu: kui asi näeb ilus välja, siis tajub inimene, et see töötaks justkui paremini.

Seevastu “negative affect” tähendab, et inimene on keskedunud konkreetsele ülesandele ja võib tekkida “tunnelnägemine”, mistõttu tuleks näiteks kasutajaliideses kõik olulised käsud väga kergesti leitavaks teha, sest vastasel juhul ei pruugi inimene neid tähele panna. Klassikaline näide on lennujuhtimisteenistuses töötamine.

Ühel õhtul sõin sellist sushit. Mingi sinine helendav tuluke oli toidu sisse ära peidetud, päris omapärane, enne pole sellist näinud.

Rahvas Central Parkis päevitamas.

“Kondiiter-keevitaja” ei olegi väljamõeldis — New Yorgis võib leida hambaarst-raamatupidajaid. Kuigi ei usu, et päris sama inimene mõlemat teenust pakub, aga mine hullu tea.

Laupäeva õhtul oli hoopis huvitav lugu. Nimelt mõtlesin, et lähen vaatan, kuidas elu Brighton Beachil välja näeb. Olin kuulnud, et see on New Yorgi venekeelne piirkond. No ja oli ka. Koht on iseenesest ilus, mööda randa jookseb pikalt promenaad. Ühel pool on linn, teisel pool rand ja Atlandi ookean. Ja venekeelset juttu oli kõvasti kuulda. Aga laupäev oli huvitav veel selle poolest, et kuigi ma EM-i eriti ei jälgi, siis laupäeval olid venelased hollandlasi võitnud ja Brighton Beachil käis kõva tähistamine. Noored jooksid vene lippudega ringi, karjusid Rossija-Rossija ja laulsid Vene Föderatsiooni hümni (mis käib sama viisiga kui endine NSVL hümn). New Yorgis oli seda nats kummaline vaadata. Aga ma tulin ka enne päris õhtut ära, ilmselt läks möll veel kauem ja kõvemini edasi.

Mul on tunne, et see keeras ID-kaardiga seoses midagi tuksi, sest Safari enam minu ID-kaarti ära ei tunne. Samas käsurealt pkcs11-tool ja pkcs15-tool töötavad ilusti, samuti töötab ka Firefox ilusti. Seega OSX keeras kardetavasti iseenda kõhus midagi tuksi, mis põhjustab ka Safari mälunõtrust. Huvitav, mis toimub?

UPDATE: kala kinnitus on siin.

Huh? See kõlab kuidagi väga kummaliselt. Et venelastel on 40B$ neelav küberarmee?

Tegelikult ütleb globalsecurity.org:

By 2007 the Russian defense budget had almost quadrupled to $31 billion over the previous six years.

Ehk siis 40B$ on kogu Venemaa hetke kaitse-eelarve (kõlab suht realistlikult) ja kui defensetechi lehelt lähemalt vaadata, siis küberarmee eelarve suuruseks on öeldud natuke väiksem number:

Cyber Warfare Budget: $127 Million USD

Aga siis läksin hoopis Eurovision.TV netiülekande peale, mis töötas väga ilusti. 600 Kbps videostriim tuli USA-sse kohale ilma ühegi probleemita. Ainuke nali oli selles, et Eesti striimist oli ta umbes 10 sekundit maas Ja seal ei olnud ka ühtegi kommentaari ega midagi, puhas sisu. Ma saan aru, et see on see sisu, mis rahvustelevisioonidele antakse, kes sinna siis oma kohalikud kommentaarid, tiitrid jms peale lasevad.

Aga võib-olla ongi hea, et ei kuulnud, mida see Reikop seal jutustas. Jevgenist ma saan aru, et ta oli Venemaa võidule kuidagi kummaliselt reageerinud. Minu meelest ei ole Venemaa võidus midagi traagilist ja mingit tonti seal nüüd küll ei ole. Tegu on ju lihtsalt ühe tsirkusega ja Venemaa meelelahutus elab päris hästi. Poliitikast seal televisioonis rääkida ei saa, aga ma olen aru saanud, et selle võrra rohkem pannakse punni meelelahutusele, nt igasugu mängusaated, reality jms, ja seega võib järgmisel aastal oodata lihtsalt kõva show-d. Mis selles siis niiväga halba on.

Eesti võiks teha mõni aasta sellise lükke, et võtta Eurovisioonist lihtsalt aastaks paus ja mitte sinna ronida. Mitte et üldse ära tulla, vaid lihtsalt paus teha. Kes ütles, et seal igal aastal peab kohal olema. Ja hiljem siis jälle. Aga mitte järgmisel aastal, sest Moskvas peaks ikka kohal olema. Aga kuna seal me kah ei saa poolfinaalist edasi, siis teha paus näiteks 2010.

Piltidel võid peal klõpsida, et neid suuremalt näha.

Algab akadeemiline rongkäik.

Läheme oma kohtadele. Kuldsed “kapuutsid” on arvutiteaduskond (School of Computer Science), mille alla ka minu HCI kuulub.

Mina (all vasakul) ja mõned klassikaaslased. Üks neiu hoiab käega mütsi kinni, sest see kippus tuulega ära lendama. Mõned kavalamad panid lausa juukseklambritega selle kinni. Mina lootsin kiirele reaktsioonile, kui tuul peaks ründama

Jaanus all paremal nurgas.

Veel kuldseid tegelasi. Taustal on näha ka oranže ja roosasid.

Hulk lõpetajaid eri värvides. Need, kellel on värviline “kapuuts”, on magistrid ja doktorid. Ilma kapuutsita ja punase mütsitutiga on bakalaureused.

Vist mängiti Ameerika hümni või oli muidu pidulik hetk ja pidi püsti seisma.

Al Gore peab meile kõne. (Seda saab YouTube’ist vaadata. Kui kogu asja ei viitsi vaadata ja tahad lihtsalt nalja saada, vaata alates 2:59.)

Mina ja Bonnie John, meie magistriprogrammi juhendaja.

Et oleks ikka meeles, kus koolis sai käidud

Taustal vasakul olev kellatorni moodi asi on Carnegie Melloni sümbol, mida näeb reklaamides ja igal pool mujal. (Ja veel kaugemal olev kõrge asi on Pittsburghi ülikooli Cathedral of Learning.)